• Monday May 17,2021

tomo

Selgitame, mis on aatom ja kuidas iga selle osa koosneb. Lisaks selle ajalugu, uuringud sellega seoses ja mis on molekul.

Neid tomosid kohandavad elektrilaenguga varustatud subatheemilised osakesed.
  1. Mis on aatom?

Seda tuntakse väikseima jagamatu ühikuna, mis moodustab mateeria, millel on keemilised omadused ja mida saab klassifitseerida selle kaalu, valentsi ja muude omaduste järgi. füüsiline, universumi põhielementide seerias, mis sisaldub elementide perioodilises tabelis.

Sõna tomo pärineb vanakreeka keelest ( om n, ilma jagunemiseta) ja selle lõid esimesed filosoofid, kes teooria teose kohta koostasid Viimane asi, see tähendab universumi elementaarsed osakesed. Sellest ajast alates on nende kujutlusviis tohutult varieerunud, kuna aatomimudel on sajandite jooksul järginud järgmist, kuni jõudsime täna selleni, millega me sõidame.

Meie mudeli kohaselt koosnevad tomosid elektrilaenguga varustatud subatomaatilistest osakestest, mida nimetatakse elektronideks (-), prootoniteks (+) ja neutroniteks (0) tänu sellele, mille konfiguratsioonis võivad aatomid olla ühest või teisest keemilisest elemendist ja seetõttu olla osa erinevatest keemilistest sidemetest.

Kuigi aatomid eristavad üksteist tänu nende osakeste konfiguratsioonile, on tõsi ka see, et kõik sama elemendi aatomid Need on täpselt identsed: päikese käes olevad vesinikuaatomid on samad, mis moodustavad meie keha, ja koera kehas olevad süsinikuaatomid on identsed nendega, mis moodustavad koera. teemant

Erinevus ühe juhtumi vahel on tingitud konkreetsest ülesehitusest, mille need koosnevad, see tähendab viisist, kuidas need omavahel on korraldatud. Sel viisil moodustavad aatomid keerukamaid molekule ja struktuure, mis omakorda moodustavad valke ja aminohappeid jne, kasutades iga kord telliseid Meile teada oleva asja vormimine on keeruline.

See võib teid teenida: Rutherfordi aatomimudel.

  1. Aatomi osad

Orbitaale jälgivad tuuma ümber elektronid.

Aatomid koosnevad kahest olulisest osast:

  • Tuum Umbes 99, 94% aatomi massist on koondunud tuumasse, kus asuvad prootonid ja neutronid (neid nimetatakse ka nukleonideks), mis on ühendatud tugevate tuumajõududega, mis takistab prootonite üksteise tõrjumist., millel on sama elektrilaeng.
  • Orbitaalid Orbiidid, mis jälitavad elektrone tuuma ümber ja mida meelitab nendevaheline elektrilaengute erinevus, on teada, kuid ilma sellesse langemata (sarnaselt sellele, kuidas planeedid tiirlevad Päikesel). Elektronid võivad muuta tuuma lähemal või kaugemal liikuvaid orbitaale ja mõnel juhul võib keemiline side isegi üle kanduda või seda teise aatomiga jagada.
  1. Aatomite ajalugu

Aastal 1773 postuleeris Antoine de Lavoisier massi säilitamise seadust.

Esimesena sõnastas aatomite olemasolu idee kreeka filosoof Democritus (s. V-VI eKr) puhtalt kujutletavatest spekulatsioonidest, nii kuidas tol ajal teadust mõisteti.

Tema õpingud võtsid kasutusele sellised hilisemad filosoofid nagu Leucippus ja Epicurus, kuid keskajal ignoreeriti teda, seda varjutas maailma kreatsionistlik seletus, mis omistas kõik jumalale.

Vaja oleks oodata 1773. aastani, mil prantsuse keemik Antoine de Lavoisier postuleeris oma teooriat mateeria mitteloomise või hävitamise (ainult ümberkujundatud) või massi säilitamise seaduse kohta, mis võimaldas John Daltonil esimese teooria 1804. aastal sõnastada. kaasaegne aatom

Järjestikused füüsika ja keemia teadlased inspireerisid tema tööd pakkuda paremaid ja keerulisemaid aine põhiosakeste mõistmise süsteeme, kuni venelane Dimitri Mendelejev tegi 1869. aastal aatomielementide esimese klassifikatsiooni, st ainetest, mis koosnevad sama tüüpi aatomitest ja mida ei saa jagada lihtsamaks aineks. Sealt tuli elementide tabel.

Samal ajal aktsepteeritud struktuur pärineb Rutherfordi 1911. aasta katsetest koos Niels Bohri preparaatidega.

  1. Molekul

Molekulid moodustatakse kahe või enama aatomi ühendamisel, moodustades keerukamad struktuurid.

Seda tuntakse kui molekuli kahe või enama aatomi ristmikul, et moodustada keerukam struktuur, mis võib ulatuda aatomi pöördemomendist (näiteks molekul hapnik: O2) kuni teatud aatomite kogumini, mis on teatud viisil läbi põimitud ja millel on spetsiifilised omadused (näiteks glükoosimolekul: C6H12O6).

Veel: Molekul.

Huvitavad Artiklid

Leksikon

Leksikon

Selgitame, mis on leksikon ja erinevad tasemed, millel see töötab. Lisaks selle seos semantika ja olemasolevate leksikoni tüüpidega. Leksikon on keelega seotud sõnade ja tähenduste kogum. Mis on leksikon? Seda mõistab Mehhiko keele tuntud sõnade rühm , see tähendab sõnavara, mida koguvad selle keele sõnastikud. See on sõn

tomo

tomo

Selgitame, mis on aatom ja kuidas iga selle osa koosneb. Lisaks selle ajalugu, uuringud sellega seoses ja mis on molekul. Neid tomosid kohandavad elektrilaenguga varustatud subatheemilised osakesed. Mis on aatom? Seda tuntakse väikseima jagamatu ühikuna, mis moodustab mateeria , millel on keemilised omadused ja mida saab klassifitseerida selle kaalu, valentsi ja muude omaduste järgi. f

Kirjeldus

Kirjeldus

Selgitame teile, mis on kirjeldus ja millest kirjanduslik kirjeldus koosneb. Lisaks olemasolevad kirjelduse tüübid. Kirjeldus sisaldab kõike, mida inimene suudab iseloomustada. Mis on kirjeldus? Kirjeldus on diskursiivne tööriist, mis võimaldab selgitada katsealuste , toimuvate sündmuste, arenevate füüsiliste ruumide, isegi nende aistingute omadusi, millel on mõlemad reaalsetes olukordades või ilukirjanduslikes tekstides. Kirjeldus

Andmed

Andmed

Selgitame, mis on andmed, mõningaid selle teabebaasi omadusi ja olemasolevat tüüpi andmeid. Andmed võivad olla numbrilised, tähestikulised ja tähtnumbrilised. Mis on fakt? Andmed on muutuja esitus, mis võib olla kvantitatiivne või kvalitatiivne; need tähistavad asjadele omistatud väärtust . Andmed on

Loomarakk

Loomarakk

Selgitame, mis on loomarakk, ja selle võimaliku päritolu teooriaid. Lisaks selle osad ja erinevused taimerakuga. Loomarakk on kohandatud loomse organismi biokeemiliste funktsioonidega. Mis on loomarakk? Loomarakk on teatud tüüpi eukarüootne rakk (see tähendab, et sellel on tõeline tuum), mis kujutab Animalia kuningriiki kuuluvate elusolendite erinevaid kudesid. Need

Nõudlus

Nõudlus

Selgitame teile, mis on nõudlus ja kuidas see on pakkumisega seotud. Millised eeldused seda määravad. Mis on kohtuasi. Majanduses uuritakse nõudlust pakkumise kõrval. Milline on nõudlus? Mõiste nõudmine pärineb ladina nõudlusest ja on esmajoones määratletud kui päring või taotlus . Sellel kontseptsioonil on aga suur tähtsus nii majanduses kui ka seaduses, mistõttu võib selle määratlus olla palju laiem. Nõudlus majanduse