• Wednesday August 10,2022

OSI mudel

Selgitame teile, mida OSI mudelit arvutivõrkudes kasutatakse ja kuidas see töötab. Lisaks sellele, milleks see on mõeldud ja millised on selle kihid.

OSI mudel võimaldab suhelda erinevate arvutivõrkude vahel.
  1. Mis on OSI mudel?

OSI mudel (lühend ingliskeelsest lühendist: Open Systems Interconnection, st Internconnection of Open Systems ) on võrdlusmudel arvutivõrgud või arvutivõrgud. See loodi 1980. aastatel Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt.

OSI mudelit avaldas algselt Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU) kuni 1983. aastani ja alates 1984. aastast pakub seda standardi abil ka ISO ise. Selle ülesandeks oli standardida või järjestada Interneti-ühendust, kuna selle algus oli väga kaootiline.

Kuna tegemist on normatiivse mudeliga, on OSI mudel tegelikult teoreetiline konstruktsioon, millel puudub otsene seos materiaalse maailma vahel. See pole midagi muud kui katse reguleerida maailma mitmekesist ja mitmekesist tehnoloogilist häält, arvestades, et telekommunikatsioonimaailmas on arvukalt tootjaid, ettevõtteid ja tehnoloogiaid.

Seda mudelit on aja jooksul täpsustatud ja see pakub täna seitset erinevat kihti, millega saab määratleda erinevad faasid, mida teave läbib teekonnal ühest elektroonilisest seadmest teise, mis on võrku ühendatud. Sõltumata kasutaja geograafilisest asukohast või kasutatava tehnoloogia tüübist kasutavad seda tüüpi ühtseid protokolle kõik globaalse sidumise vahendid, näiteks Internet.

See võib teid teenida: arvutivõrgud

  1. OSI mudeli taust

Arvutivõrkude arendamine ja laiendamine 1980. aastate alguses tõi kaasa vajaduse ühendada eri allikatest pärit süsteeme või neid moodustanud ja hooldatud võrke. An. Nagu inimesed, kes räägivad erinevaid keeli, ei suutnud telekommunikatsioon jätkata oma laiendatud marsruuti.

Isegi omavahel ühendamiseks loodud programmidel oli probleeme üksteisega, kuna arvutipõhise disaini autoriõiguseeskirjad olid täiendav takistus.

Idee OSI mudeli loomiseks selle probleemi lahendusena tekkis pärast seda, kui ISO viis selles valdkonnas läbi uurimise. Seega otsustas ISO kindlaks määrata kõigi võrkude suhtes kohaldatavad üldised reeglid .

  1. Kuidas OSI mudel töötab?

OSI mudeli tööpõhimõte sõltub otseselt selle seitsmest kihist, milles see lagundab keerulise digitaalsideprotsessi . Jaotamisel eraldab see igale kihile kindla hierarhilise struktuuri piires väga konkreetsed funktsioonid.

Seega kasutab iga sideprotokoll neid kihte tervikuna või ainult mõnda neist, kuid järgides seda reeglistikku, tagab see võrkude vahelise suhtluse efektiivsuse ja ennekõike samades tingimustes.

  1. Mis on OSI mudel?

OSI mudel on põhimõtteliselt kontseptuaalne vahend telekommunikatsiooni korraldamiseks. See universaalseks muudab teabe jagamise arvutivõrkude või arvutisüsteemide vahel, sõltumata nende geograafilistest, äri- või muudest tingimustest, mis võivad andmeside keeruliseks muuta.

OSI mudel ei ole võrgu topoloogia ega võrgumudel iseenesest ega protokolli spetsifikatsioon; See on lihtsalt tööriist, mis määratleb protokollide funktsionaalsuse, et saavutada kommunikatsioonistandard, see tähendab tagada, et kõik süsteemid räägiksid sama keelt. Ilma selleta oleks nii ulatuslik ja mitmekesine võrk kui Internet võimatu.

  1. OSI mudeli kihid

Igal kihil on side tagamiseks kindlad funktsioonid.

OSI mudeli seitse kihti või taset on järgmised:

  • Füüsiline kiht Mudeli alumine kiht vastutab võrgu topoloogia ning arvuti ja võrgu vaheliste globaalsete ühenduste eest, viidates nii füüsilisele keskkonnale kui ka teabe edastamise viisile. See täidab funktsioone, mis täpsustavad teavet füüsilise keskkonna kohta (kaabli, mikrolaine jne), määratlevad teavet edastuse elektripinge, võrguliidese funktsionaalsete omaduste kohta ja tagavad ühenduse olemasolu ( kuigi mitte selle usaldusväärsus).
  • Andmelingi kiht See tegeleb füüsilise ümbersuunamise, vigade tuvastamise, meediumile juurdepääsu ja voo juhtimisega kommunikatsiooni ajal, olles osa põhiprotokollide loomisest arvutisüsteemide vahelise ühenduse reguleerimiseks.
  • Võrgukiht . See on kiht, mis vastutab asjaomaste võrkude vahelise marsruutimise tuvastamise eest, seega nimetatakse andmeühikuid pakettideks ja neid saab klassifitseerida vastavalt nende kasutatavale marsruutimisprotokollile või marsruutimisprotokollile. Esimesed valivad marsruudid (muu hulgas RIP, IGRP, EIGRP) ja viimased reisivad pakettidega (IP, IPX, APPLETALK jne). Selle kihi eesmärk on tagada, et andmed jõuaksid sihtkohta, isegi kui see hõlmab vaheseadmete, näiteks ruuterite või ruuterite kasutamist.
  • Transpordikiht Siin toimub andmete edastamine igas pakendis lähtearvutist sihtarvuti, sõltumata selle jaoks kasutatavatest füüsilistest vahenditest. Tema töö toimub loogiliste portide kaudu ja kujundab niinimetatud IP-pistikupesad: porti .
  • Sessioonikiht See vastutab andmeid vahetavate arvutite vahelise ühenduse juhtimise ja säilitamise eest, tagades, et kui side mõlema süsteemi vahel on loodud, saab andmeedastuskanali taastada juhul, kui katkestamine Need teenused võivad olenevalt juhtumist muutuda osaliselt või täielikult kulutatavaks.
  • Esitluskiht See kiht tegeleb teabe esitamisega, st selle tõlkimisega, tagades, et võrgu mis tahes otsas vastuvõetud andmed on täielikult äratuntavad, sõltumata kasutatava süsteemi tüübist . See on esimene kiht, mis tegeleb edastuse sisuga, selle loomise ja püsivuse asemel. Lisaks võimaldab see andmete krüpteerimist ja kodeerimist, samuti nende tihendamist, kohandamist neid vastuvõtva masinaga (arvuti, tahvelarvuti, mobiiltelefon jne).
  • Rakenduskiht Kuna uute kommunikatsiooniprotokollide väljatöötamine toimub pidevalt, tuleb uute rakenduste tekkimisel see viimane kiht määratleda protokollid, mida andmevahetusrakendused kasutavad ja võimaldavad neil juurde pääseda kõigi teiste teenustele. Kihid. Üldiselt on kogu see protsess kasutajale nähtamatu, kes suhtles harva rakendustasandiga, kuid programmidega, mis suhtlesid rakendustasandiga, muutes selle vähem keerukaks kui Nii see tegelikult on.

OSI mudeli kihte saab FERTSPA mnemoonilise reegli abil meelde jätta: füüsika, andmeside link, võrk, transport, seanss, esitlus ja rakendamine.

Jälgi koos: Suhtlusvõrgustikud


Huvitavad Artiklid

Sümbioos

Sümbioos

Selgitame, mis on sümbioos ja millised sümbioosi tüübid eksisteerivad. Lisaks näited ja kuidas sümbioos kujuneb psühholoogias. Sümbioosis konkureerivad või jagavad inimesed looduse ressursse. Mis on sümbioos? Bioloogias on sümbioos viis, kuidas eri liikide isendid seostuvad üksteisega, saades kasu vähemalt kahest . Sümbioosi s

Süsinikdioksiid (CO2)

Süsinikdioksiid (CO2)

Selgitame teile, mis on süsinikdioksiid ja miks see on nii oluline. Süsiniku tsükkel CO2 ja kliimamuutused. CO2 kasutus. CO 2 normaalne sisaldus atmosfääris tõuseb tänu tööstusele. Mis on süsinikdioksiid? Kui rääkida süsinikdioksiidist, süsinikdioksiidist või CO2-st (selle keemilisest vormist: CO 2 ), viidatakse värvitule ja vees lahustuvale gaasile , mille molekulid koosnevad ühest süsinikuaatomist ja kahest hapnikust, mis on seotud kovalentsete kaksiksidemetega. Süsinikdioksiid

Eklektiline

Eklektiline

Selgitame teile, mida eklektika tähendab ja mis toetab eklektika filosoofilist voolu. Selle mõtte ajalugu ja omadused. Eklektilised Joe Colemani portreed. Mis on eklektiline? Mõiste eklektiline tähendab isikut, kes praktiseerib eluviisi, kus tema mõtted ja teod tulenevad filosoofilisest voolust, mida nimetatakse eklektikaks. Ekl

Tarbijaorganisatsioonid

Tarbijaorganisatsioonid

Selgitame teile, millised on tarbivad organismid ja kuidas neid klassifitseeritakse. Lisaks mõned näited nende organismide kohta. Tarbivad organismid toituvad teiste elusolendite orgaanilistest ainetest. Mis on tarbivad organismid? Tarbivad organismid, mida nimetatakse ka heterotroofseteks organismideks, nagu ka autotroofid, ei suuda sünteesida oma toitaineid anorgaanilistest molekulidest ja välistest energiaallikatest . (n

E-post

E-post

Selgitame kõike e-posti kohta, selle ajalugu, tüüpe, eeliseid ja puudusi. Lisaks e-posti osad. E-posti kasutatakse peamiselt pikkade sõnumite saatmiseks või koos manustega. Mis on e-post? Elektrooniline post või e-post (ingliskeelsest elektronpostist võetud) on digitaalse kirjaliku suhtluse vahend , mis sarnaneb vana postisaadetise kirjade ja postkaartidega ning kasutab ära Interneti-multimeediumtehnoloogia enam-vähem pikkade ja manustega või ilma manustega kahe muu partneri vahel edastatud edasilükkamiseks . E-post ol

Kodanlik

Kodanlik

Selgitame teile, mis on kodanikkond ja selle mõiste mõned omadused. Lisaks sellele, kui oluline on see ühiskonnas. Kodanikuühiskond viitab inimlikule teadvusele, mis on seotud lugupidava käitumisega. Mis on kodanik? Kodaniku mõiste on mõiste, mis tuleneb kodaniku mõistest, mida mõistetakse kui ühiskonna liiget, kes on jõudnud sotsiaalse küpsuse tasemele, mis on piisav kehtivate määruste kohaselt tegutsemiseks. Sel moel saa