• Tuesday October 26,2021

OSI mudel

Selgitame teile, mida OSI mudelit arvutivõrkudes kasutatakse ja kuidas see töötab. Lisaks sellele, milleks see on mõeldud ja millised on selle kihid.

OSI mudel võimaldab suhelda erinevate arvutivõrkude vahel.
  1. Mis on OSI mudel?

OSI mudel (lühend ingliskeelsest lühendist: Open Systems Interconnection, st Internconnection of Open Systems ) on võrdlusmudel arvutivõrgud või arvutivõrgud. See loodi 1980. aastatel Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt.

OSI mudelit avaldas algselt Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU) kuni 1983. aastani ja alates 1984. aastast pakub seda standardi abil ka ISO ise. Selle ülesandeks oli standardida või järjestada Interneti-ühendust, kuna selle algus oli väga kaootiline.

Kuna tegemist on normatiivse mudeliga, on OSI mudel tegelikult teoreetiline konstruktsioon, millel puudub otsene seos materiaalse maailma vahel. See pole midagi muud kui katse reguleerida maailma mitmekesist ja mitmekesist tehnoloogilist häält, arvestades, et telekommunikatsioonimaailmas on arvukalt tootjaid, ettevõtteid ja tehnoloogiaid.

Seda mudelit on aja jooksul täpsustatud ja see pakub täna seitset erinevat kihti, millega saab määratleda erinevad faasid, mida teave läbib teekonnal ühest elektroonilisest seadmest teise, mis on võrku ühendatud. Sõltumata kasutaja geograafilisest asukohast või kasutatava tehnoloogia tüübist kasutavad seda tüüpi ühtseid protokolle kõik globaalse sidumise vahendid, näiteks Internet.

See võib teid teenida: arvutivõrgud

  1. OSI mudeli taust

Arvutivõrkude arendamine ja laiendamine 1980. aastate alguses tõi kaasa vajaduse ühendada eri allikatest pärit süsteeme või neid moodustanud ja hooldatud võrke. An. Nagu inimesed, kes räägivad erinevaid keeli, ei suutnud telekommunikatsioon jätkata oma laiendatud marsruuti.

Isegi omavahel ühendamiseks loodud programmidel oli probleeme üksteisega, kuna arvutipõhise disaini autoriõiguseeskirjad olid täiendav takistus.

Idee OSI mudeli loomiseks selle probleemi lahendusena tekkis pärast seda, kui ISO viis selles valdkonnas läbi uurimise. Seega otsustas ISO kindlaks määrata kõigi võrkude suhtes kohaldatavad üldised reeglid .

  1. Kuidas OSI mudel töötab?

OSI mudeli tööpõhimõte sõltub otseselt selle seitsmest kihist, milles see lagundab keerulise digitaalsideprotsessi . Jaotamisel eraldab see igale kihile kindla hierarhilise struktuuri piires väga konkreetsed funktsioonid.

Seega kasutab iga sideprotokoll neid kihte tervikuna või ainult mõnda neist, kuid järgides seda reeglistikku, tagab see võrkude vahelise suhtluse efektiivsuse ja ennekõike samades tingimustes.

  1. Mis on OSI mudel?

OSI mudel on põhimõtteliselt kontseptuaalne vahend telekommunikatsiooni korraldamiseks. See universaalseks muudab teabe jagamise arvutivõrkude või arvutisüsteemide vahel, sõltumata nende geograafilistest, äri- või muudest tingimustest, mis võivad andmeside keeruliseks muuta.

OSI mudel ei ole võrgu topoloogia ega võrgumudel iseenesest ega protokolli spetsifikatsioon; See on lihtsalt tööriist, mis määratleb protokollide funktsionaalsuse, et saavutada kommunikatsioonistandard, see tähendab tagada, et kõik süsteemid räägiksid sama keelt. Ilma selleta oleks nii ulatuslik ja mitmekesine võrk kui Internet võimatu.

  1. OSI mudeli kihid

Igal kihil on side tagamiseks kindlad funktsioonid.

OSI mudeli seitse kihti või taset on järgmised:

  • Füüsiline kiht Mudeli alumine kiht vastutab võrgu topoloogia ning arvuti ja võrgu vaheliste globaalsete ühenduste eest, viidates nii füüsilisele keskkonnale kui ka teabe edastamise viisile. See täidab funktsioone, mis täpsustavad teavet füüsilise keskkonna kohta (kaabli, mikrolaine jne), määratlevad teavet edastuse elektripinge, võrguliidese funktsionaalsete omaduste kohta ja tagavad ühenduse olemasolu ( kuigi mitte selle usaldusväärsus).
  • Andmelingi kiht See tegeleb füüsilise ümbersuunamise, vigade tuvastamise, meediumile juurdepääsu ja voo juhtimisega kommunikatsiooni ajal, olles osa põhiprotokollide loomisest arvutisüsteemide vahelise ühenduse reguleerimiseks.
  • Võrgukiht . See on kiht, mis vastutab asjaomaste võrkude vahelise marsruutimise tuvastamise eest, seega nimetatakse andmeühikuid pakettideks ja neid saab klassifitseerida vastavalt nende kasutatavale marsruutimisprotokollile või marsruutimisprotokollile. Esimesed valivad marsruudid (muu hulgas RIP, IGRP, EIGRP) ja viimased reisivad pakettidega (IP, IPX, APPLETALK jne). Selle kihi eesmärk on tagada, et andmed jõuaksid sihtkohta, isegi kui see hõlmab vaheseadmete, näiteks ruuterite või ruuterite kasutamist.
  • Transpordikiht Siin toimub andmete edastamine igas pakendis lähtearvutist sihtarvuti, sõltumata selle jaoks kasutatavatest füüsilistest vahenditest. Tema töö toimub loogiliste portide kaudu ja kujundab niinimetatud IP-pistikupesad: porti .
  • Sessioonikiht See vastutab andmeid vahetavate arvutite vahelise ühenduse juhtimise ja säilitamise eest, tagades, et kui side mõlema süsteemi vahel on loodud, saab andmeedastuskanali taastada juhul, kui katkestamine Need teenused võivad olenevalt juhtumist muutuda osaliselt või täielikult kulutatavaks.
  • Esitluskiht See kiht tegeleb teabe esitamisega, st selle tõlkimisega, tagades, et võrgu mis tahes otsas vastuvõetud andmed on täielikult äratuntavad, sõltumata kasutatava süsteemi tüübist . See on esimene kiht, mis tegeleb edastuse sisuga, selle loomise ja püsivuse asemel. Lisaks võimaldab see andmete krüpteerimist ja kodeerimist, samuti nende tihendamist, kohandamist neid vastuvõtva masinaga (arvuti, tahvelarvuti, mobiiltelefon jne).
  • Rakenduskiht Kuna uute kommunikatsiooniprotokollide väljatöötamine toimub pidevalt, tuleb uute rakenduste tekkimisel see viimane kiht määratleda protokollid, mida andmevahetusrakendused kasutavad ja võimaldavad neil juurde pääseda kõigi teiste teenustele. Kihid. Üldiselt on kogu see protsess kasutajale nähtamatu, kes suhtles harva rakendustasandiga, kuid programmidega, mis suhtlesid rakendustasandiga, muutes selle vähem keerukaks kui Nii see tegelikult on.

OSI mudeli kihte saab FERTSPA mnemoonilise reegli abil meelde jätta: füüsika, andmeside link, võrk, transport, seanss, esitlus ja rakendamine.

Jälgi koos: Suhtlusvõrgustikud


Huvitavad Artiklid

Suhtluse massimeedia

Suhtluse massimeedia

Selgitame teile, millised on massiteabevahendid ja mis on kõige olulisemad. Funktsioonid, eelised ja puudused. Massimeedia tekkimine on tihedalt seotud tehnoloogia arenguga. Millised on kommunikatsiooni massimeediumid? Massimeedia või massimeedia on need kanalid või vahendid, mis võimaldavad sama sõnumi edastamist korraga vastu võtta tohutul hulgal inimestel. Sell

Vähk

Vähk

Selgitame teile, mis on vähk ja kes võib seda haigust saada. Lisaks erinevad ravimeetodid, mis olemas on. Vähk pärineb koest, kui rakkude paljunemine ei kontrolli. Mis on vähk? Vähk on pahaloomuliste , autonoomselt paljunevate rakkude põhjustatud haigus . See põhineb peamiselt rakkude kontrollimatul paljunemisel, mis lõpuks tungivad ülejäänud tervetesse kudedesse. Vähk pärin

Reovee puhastamine

Reovee puhastamine

Selgitame, mis on reovee puhastamine, selle etapid ja seda teostavad taimed. Lisaks selle ülemaailmne puudujääk. Saastunud vesi muutub joogikõlblikuks tänu reoveepuhastusele. Mis on reoveepuhastus? Reoveepuhastust nimetatakse füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protseduuride kogumiks, mis võimaldavad saastunud vett joogiveeks muundada . Seega

Un

Un

Selgitame, mis on ÜRO, selle rahvusvahelise organisatsiooni päritolu ja ajalugu. Lisaks sellele, mis see on ja selle koostanud riigid. ÜRO võimaldab keskenduda rahvusvahelise huviga teemade ja aspektide arutamisele. Mis on ÜRO? Suurim ja tähtsaim on ÜRO organisatsioon (ÜRO), tuntud ka kui ÜRO (ÜRO) rahvusvaheline maailmaorganisatsioon , mis ühendab enamiku olemasolevaid riike, et arutada ja lahendada kogu inimkonda mõjutavaid dilemmasid. UNU-l on e

Kontorite automatiseerimine

Kontorite automatiseerimine

Selgitame teile, mis on kontoriautomaatika ja mis tööriistad seda kasutavad. Lisaks selle peamised omadused ja protseduurid. Kontori automatiseerimine võimaldab teavet kavandada, luua, talletada ja sellega manipuleerida. Mis on kontoriautomaatika? Kontorite automatiseerimine on arvutitööriistade komplekt, mida kasutatakse kontoris tehtavate protseduuride optimeerimiseks, parendamiseks ja automatiseerimiseks. Rõh

Võrdõiguslikkus

Võrdõiguslikkus

Selgitame teile, mis on võrdsus, selle seos diskrimineerimise ja õiglusega. Lisaks võrdsed õigused, sooline ja sotsiaalne. Võrdõiguslikkus tähendab samade õiguste ja kohustuste olemasolu. Mis on võrdsus? Sõna võrdsus tähendab Hispaania Kuningliku Akadeemia sõnul põhimõtet, mis tunnistab kõigi kodanike võrdsustamist õiguste ja kohustustega . See tähendab, et