• Friday July 30,2021

OSI mudel

Selgitame teile, mida OSI mudelit arvutivõrkudes kasutatakse ja kuidas see töötab. Lisaks sellele, milleks see on mõeldud ja millised on selle kihid.

OSI mudel võimaldab suhelda erinevate arvutivõrkude vahel.
  1. Mis on OSI mudel?

OSI mudel (lühend ingliskeelsest lühendist: Open Systems Interconnection, st Internconnection of Open Systems ) on võrdlusmudel arvutivõrgud või arvutivõrgud. See loodi 1980. aastatel Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt.

OSI mudelit avaldas algselt Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU) kuni 1983. aastani ja alates 1984. aastast pakub seda standardi abil ka ISO ise. Selle ülesandeks oli standardida või järjestada Interneti-ühendust, kuna selle algus oli väga kaootiline.

Kuna tegemist on normatiivse mudeliga, on OSI mudel tegelikult teoreetiline konstruktsioon, millel puudub otsene seos materiaalse maailma vahel. See pole midagi muud kui katse reguleerida maailma mitmekesist ja mitmekesist tehnoloogilist häält, arvestades, et telekommunikatsioonimaailmas on arvukalt tootjaid, ettevõtteid ja tehnoloogiaid.

Seda mudelit on aja jooksul täpsustatud ja see pakub täna seitset erinevat kihti, millega saab määratleda erinevad faasid, mida teave läbib teekonnal ühest elektroonilisest seadmest teise, mis on võrku ühendatud. Sõltumata kasutaja geograafilisest asukohast või kasutatava tehnoloogia tüübist kasutavad seda tüüpi ühtseid protokolle kõik globaalse sidumise vahendid, näiteks Internet.

See võib teid teenida: arvutivõrgud

  1. OSI mudeli taust

Arvutivõrkude arendamine ja laiendamine 1980. aastate alguses tõi kaasa vajaduse ühendada eri allikatest pärit süsteeme või neid moodustanud ja hooldatud võrke. An. Nagu inimesed, kes räägivad erinevaid keeli, ei suutnud telekommunikatsioon jätkata oma laiendatud marsruuti.

Isegi omavahel ühendamiseks loodud programmidel oli probleeme üksteisega, kuna arvutipõhise disaini autoriõiguseeskirjad olid täiendav takistus.

Idee OSI mudeli loomiseks selle probleemi lahendusena tekkis pärast seda, kui ISO viis selles valdkonnas läbi uurimise. Seega otsustas ISO kindlaks määrata kõigi võrkude suhtes kohaldatavad üldised reeglid .

  1. Kuidas OSI mudel töötab?

OSI mudeli tööpõhimõte sõltub otseselt selle seitsmest kihist, milles see lagundab keerulise digitaalsideprotsessi . Jaotamisel eraldab see igale kihile kindla hierarhilise struktuuri piires väga konkreetsed funktsioonid.

Seega kasutab iga sideprotokoll neid kihte tervikuna või ainult mõnda neist, kuid järgides seda reeglistikku, tagab see võrkude vahelise suhtluse efektiivsuse ja ennekõike samades tingimustes.

  1. Mis on OSI mudel?

OSI mudel on põhimõtteliselt kontseptuaalne vahend telekommunikatsiooni korraldamiseks. See universaalseks muudab teabe jagamise arvutivõrkude või arvutisüsteemide vahel, sõltumata nende geograafilistest, äri- või muudest tingimustest, mis võivad andmeside keeruliseks muuta.

OSI mudel ei ole võrgu topoloogia ega võrgumudel iseenesest ega protokolli spetsifikatsioon; See on lihtsalt tööriist, mis määratleb protokollide funktsionaalsuse, et saavutada kommunikatsioonistandard, see tähendab tagada, et kõik süsteemid räägiksid sama keelt. Ilma selleta oleks nii ulatuslik ja mitmekesine võrk kui Internet võimatu.

  1. OSI mudeli kihid

Igal kihil on side tagamiseks kindlad funktsioonid.

OSI mudeli seitse kihti või taset on järgmised:

  • Füüsiline kiht Mudeli alumine kiht vastutab võrgu topoloogia ning arvuti ja võrgu vaheliste globaalsete ühenduste eest, viidates nii füüsilisele keskkonnale kui ka teabe edastamise viisile. See täidab funktsioone, mis täpsustavad teavet füüsilise keskkonna kohta (kaabli, mikrolaine jne), määratlevad teavet edastuse elektripinge, võrguliidese funktsionaalsete omaduste kohta ja tagavad ühenduse olemasolu ( kuigi mitte selle usaldusväärsus).
  • Andmelingi kiht See tegeleb füüsilise ümbersuunamise, vigade tuvastamise, meediumile juurdepääsu ja voo juhtimisega kommunikatsiooni ajal, olles osa põhiprotokollide loomisest arvutisüsteemide vahelise ühenduse reguleerimiseks.
  • Võrgukiht . See on kiht, mis vastutab asjaomaste võrkude vahelise marsruutimise tuvastamise eest, seega nimetatakse andmeühikuid pakettideks ja neid saab klassifitseerida vastavalt nende kasutatavale marsruutimisprotokollile või marsruutimisprotokollile. Esimesed valivad marsruudid (muu hulgas RIP, IGRP, EIGRP) ja viimased reisivad pakettidega (IP, IPX, APPLETALK jne). Selle kihi eesmärk on tagada, et andmed jõuaksid sihtkohta, isegi kui see hõlmab vaheseadmete, näiteks ruuterite või ruuterite kasutamist.
  • Transpordikiht Siin toimub andmete edastamine igas pakendis lähtearvutist sihtarvuti, sõltumata selle jaoks kasutatavatest füüsilistest vahenditest. Tema töö toimub loogiliste portide kaudu ja kujundab niinimetatud IP-pistikupesad: porti .
  • Sessioonikiht See vastutab andmeid vahetavate arvutite vahelise ühenduse juhtimise ja säilitamise eest, tagades, et kui side mõlema süsteemi vahel on loodud, saab andmeedastuskanali taastada juhul, kui katkestamine Need teenused võivad olenevalt juhtumist muutuda osaliselt või täielikult kulutatavaks.
  • Esitluskiht See kiht tegeleb teabe esitamisega, st selle tõlkimisega, tagades, et võrgu mis tahes otsas vastuvõetud andmed on täielikult äratuntavad, sõltumata kasutatava süsteemi tüübist . See on esimene kiht, mis tegeleb edastuse sisuga, selle loomise ja püsivuse asemel. Lisaks võimaldab see andmete krüpteerimist ja kodeerimist, samuti nende tihendamist, kohandamist neid vastuvõtva masinaga (arvuti, tahvelarvuti, mobiiltelefon jne).
  • Rakenduskiht Kuna uute kommunikatsiooniprotokollide väljatöötamine toimub pidevalt, tuleb uute rakenduste tekkimisel see viimane kiht määratleda protokollid, mida andmevahetusrakendused kasutavad ja võimaldavad neil juurde pääseda kõigi teiste teenustele. Kihid. Üldiselt on kogu see protsess kasutajale nähtamatu, kes suhtles harva rakendustasandiga, kuid programmidega, mis suhtlesid rakendustasandiga, muutes selle vähem keerukaks kui Nii see tegelikult on.

OSI mudeli kihte saab FERTSPA mnemoonilise reegli abil meelde jätta: füüsika, andmeside link, võrk, transport, seanss, esitlus ja rakendamine.

Jälgi koos: Suhtlusvõrgustikud


Huvitavad Artiklid

Neologism

Neologism

Selgitame, mis on neologism, selle mõiste mõned tunnused ja neologismide loetelu ning selle päritolu. Neologismid on osa keele loomevõimest. Mis on neologism? Seda nimetatakse "neologismiks" - olematu sõna, mis on keelesse sisse viidud romaani või hiljutise reaalsuse väljendamiseks , mille jaoks pole veel õiget terminit. See võ

Energia

Energia

Selgitame teile, mis on energia ja millised on erinevad energialiigid, mida me võime leida, ja mõned näited nende kohta. Energia põhiprintsiip on see, et seda ei saa luua ega hävitada. Mis on energia? Mõiste energia pärineb kreekakeelsest sõnast aktiivsus, en gege ja seda kasutatakse erinevates teadmisvaldkondades nagu füüsika, keemia või majanduse, et osutada jõule, mis on võimeline looma tegevust või töökohta . Seega mõisteta

Selgroogsed loomad

Selgroogsed loomad

Selgitame, mis on selgroogne loom ja kuidas neid loomi klassifitseeritakse. Lisaks selgroogsete omadused ja näited. Selgroogsetel on kolju, mis kaitseb aju. Mis on selgroogsed loomad? Selgroogsed loomad on äärmiselt mitmekesine loomariigi kogum, mis koosneb peaaegu 62 000 praegusest ja paljudest teistest väljasurnud liikidest, kelle isenditel on ühine selgroog või selgroog, mis jagab nende keha kaheks osaks tric kahepoolselt. Selg

Sõltuvad ja sõltumatud muutujad

Sõltuvad ja sõltumatud muutujad

Selgitame, millised on sõltuvad ja sõltumatud muutujad ning nendevaheline seos. Lisaks kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed muutujad. Kehakaal on tavaliselt toidust sõltuv muutuja. Sõltuvad ja sõltumatud muutujad Muutujad on sümbolid, mis tähistavad teatud tüüpi suurust või määramatut tegurit, see tähendab, et see võib varieeruda, kuid see pole fikseeritud. Selles mõtte

Aatomimudelid

Aatomimudelid

Selgitame teile, millised on aatomimudelid ja kuidas need on arenenud, alates antiikajast kuni praeguste aegadeni. Nende mudelite eesmärk on selgitada põhimõtteliselt, millest asi koosneb. Mis on aatomimudelid? Atheemilisi mudeleid nimetatakse aatomite struktuuri ja toimimise erinevateks vaimseteks esitusteks, mis on välja töötatud kogu inimkonna ajaloo vältel, alates ideedest, mida käsitleti igal ajajärgul seoses millest asi tehti. Esimese

Kirjanduslikud ressursid

Kirjanduslikud ressursid

Selgitame, mis on kirjandusressursid, milliseid kirjandusressursse seal on ja millised on nende omadused. Kirjanduslikud ressursid on keele eriotstarbelised kasutusviisid. Mis on kirjanduslikud ressursid? Seda nimetatakse `kirjanduslikeks ressurssideks 'või` `ka' 'retoorilisteks figuurideks` `pöördeks special ja eristrateegiateks, mis on kirjanduse autorite trükis keele kohta tema teosed, mille eesmärk on pälvida neile suurem väljendusjõud või ilu, on selle keele jaoks seetõttu eriotstarbelised . Sellega