• Thursday August 5,2021

Aine olekud

Selgitame teile, mis need on ja millised on mateeria agregatsiooni seisundid. Tahke, vedel, gaasiline ja plasmaatiline olek.

Tahke aine osakesed on üksteise lähedal.
  1. Millised on mateeria olekud?

Aine olekud on erinevad agregatsiooni faasid või olekud, milles leidub teadaolevat ainet, olgu need siis puhtad ained või segud, sõltuvalt olemasolevate liitumisjõudude tüübist ja intensiivsusest selle osakeste vahel (aatomid, molekulid, ioonid jne).

Üldtuntud mateeriaolukorrad on kolm: tahke, vedel ja gaasiline, ehkki on ka harvemini esinevaid olukordi, näiteks plasmaatilised ja muud vormid, mida ei esine meie keskkonnas looduslikult, nagu fermiinkondensaadid. Kõigil neil olekutel on erinevad füüsikalised omadused, nagu maht, voolavus, vastupidavus jne.

Vt ka: Vee olekud

  1. Aine olekute muutused

Samamoodi saab ainet teisendada ühest olekust teise, muutes temperatuuri ja rõhu tingimusi, milles see leitakse ; kuid selle komponentide keemilised omadused jäävad samaks. Näiteks võime vett keeta, et muuta see vedelikust gaasiliseks, kuid sellest tulenev aur koosneb ikkagi vesiniku ja hapniku molekulidest.

Aine faaside muutumisprotsessid on tavaliselt pöörduvad ja kõige tuntumad on järgmised:

  • Aurumine või aurumine . Kalorienergia (soojuse) lisamisega muudetakse vedelik gaasiks.
  • Kondensatsioon Soojusenergia (külma) eemaldamine muudab gaasi vedelikuks.
  • Vedeldamine . Gaasil on väga kõrge rõhk, see muutub vedelikuks, muutmata selle temperatuuri.
  • Tahkumine Soojuse (külma) energia eemaldamisel võib vedelik muutuda tahkeks.
  • Fusioon Soojusenergia (soojuse) lisamisega võib tahke aine sulada, kuni see muutub vedelaks.
  • Sublimatsioon Teatud tahked ained saavad soojusenergia saamisel gaasiks, ilma et need läbiksid vedelat olekut.
  • Sadestumine Teatud gaasid, kaotades kalorienergia, muutuvad tahketeks aineteks, läbimata kõigepealt vedelat olekut.
  1. Tahkis

Tahketel ainetel on madal voolavus või see puudub üldse ja neid ei saa kokku suruda.

Tahke aine osakesed on üksteise lähedal, neid ühendavad suurejoonelised atraktiivsed jõud. Sellepärast käituvad nad ühtse kehana, millel on suur ühtekuuluvus, püsiv tihedus ja kuju, vastupidavus killustatusele ja kuju mälu, st nad kipuvad jääma iseendaga võrdseks.

Samal ajal on tahketel ainetel voolavust vähe või üldse mitte, neid ei saa kokku suruda ning purunemisel või killustumisel saadakse neilt muid väiksemaid tahkeid aineid.

Nende vormi järgi on kahte tüüpi tahkeid aineid:

  • Kristallid Nende osakesed on paigutatud lahtritesse geomeetrilise kujuga, seega on neil tavaliselt korrapärane kuju.
  • Amorfne või klaaskeha . Nende osakesed ei moodustu korrapärases struktuuris, mistõttu nende kuju võib olla ebakorrapärane ja mitmekesine.

Tahkete ainete näited on: mineraalid, metallid, kivi, luud, puit.

Järgige: pooljuht.

  1. Vedel olek

Vedelike osakesi ühendavad atraktiivsed jõud, kuid palju nõrgemad ja vähem korrastatud kui tahkete ainete korral. Seetõttu pole vedelikel fikseeritud ja stabiilset vormi ega sellist ühtekuuluvust ja vastupidavust . Tegelikult omandavad vedelikud neid sisaldava mahuti kuju, neil on suur voolavus (neid saab sisse viia väikeste tühikutega) ja pindpinevus, mis põhjustab nende kleepumist esemetele.

Vedelikud on halvasti kokkusurutavad ja välja arvatud vesi, tõmbuvad need tavaliselt külma käes.

Vedelike näideteks on vesi, elavhõbe, veri.

Veel: Vedelas olekus.

  1. Gaasiline olek

Gaasid on paljudel juhtudel värvitu ja / või lõhnatu.

Gaaside puhul on osakesed sellises hajumise ja võõrdumise staadiumis, et vaevalt suudavad nad koos püsida. Nendevaheline tõmbejõud on nii nõrk, et nad on korrastamata olekus, mis reageerib gravitatsioonile väga vähe ja võtab palju suuremat mahtu kui vedelikud ja tahked ained. mida gaas kipub laienema, kuni see võtab enda alla kogu ruumi, milles see paikneb.

Gaasidel puudub kindel kuju, kindel maht ja paljudel juhtudel on nad värvitu ja / või lõhnatu. Võrreldes aine muude faasidega ei ole nad keemiliselt reaktiivsed.

Gaaside näideteks on õhk, süsinikdioksiid, lämmastik, heelium.

Veel: Gaasiline olek.

  1. Plasmaatiline olek

Konkreetset agregatsiooni olekut nimetatakse plasmaks, mida võib mõista kui ioniseeritud gaasi, see tähendab, et see koosneb aatomitest, kuhu elektronid on eemaldatud ja millel on seetõttu fikseeritud elektrilaeng (anioonid) + ja katioonid -). See teeb plasmast suurepärase elektrienergia ja magnetilisuse edastaja.

Plasmasid on kahte tüüpi:

  • Külm plasma . Neid käideldakse toatemperatuuril, sest energiat saavad ainult elektronid.
  • Kuum plasma . Ioniseeritud aatomid kuumenevad väga hästi, tekitades valgust ja soojust.

Plasma näideteks on päike, elektroonilised ekraanid või luminofoorlampide siseküljed.

Veel: Plasmaatiline olek.

Huvitavad Artiklid

Kognitiivne areng

Kognitiivne areng

Selgitame, mis on kognitiivne areng ja millest Piaget'i teooria koosneb. Lisaks kognitiivse arengu neli etappi. Kognitiivse arengu algus on varases lapsepõlves. Mis on kognitiivne areng? Kui räägime kognitiivsest arengust, siis viidatakse erinevatele etappidele, mis tugevdavad inimese kaasasündinud võimet mõelda , mõtestada ja kasutada vaimseid vahendeid. See o

Natuke

Natuke

Selgitame, mis on natuke, mis on selle erinevad kasutusviisid ja meetodid, mille abil seda arvutusüksust saab arvutada. Unbit on infotehnoloogia kasutatav minimaalne teabeühik. Mis on natuke? Arvutiteaduses nimetatakse seda bitiks (ingliskeelse lühendiga `` Binary '' , see tähendab `` binary number '' väärtuseks) binaarsest numeratsioonisüsteemist . Seda

Ksenofoobia

Ksenofoobia

Selgitame, mis on ksenofoobia, millised on selle põhjused ja näited. Lisaks selle suhe rassismi ja diskrimineerimisega. Ksenofoobia päritolu võis oletada inimtsivilisatsiooni alguses. Mis on ksenofoobia? Seda nimetatakse "ksenofoobiaks", et karta, põlgata või vihkata inimesi, kes on pärit nende omast erinevast rahvast või kultuurist , see tähendab välismaalastest, sealhulgas nende kultuurilised ilmingud, keel või mis iganes Sidus välismaalasega. "Ksen

Asteekide kultuur

Asteekide kultuur

Selgitame kõike asteekide kultuuri kohta. Teie impeeriumi asukoht, poliitilised, sotsiaalsed, sõjalised ja muud omadused. Asteekide kultuur oli Mesoamericas üks olulisemaid. Milline oli asteekide kultuur? Kolumbia-eelse ajastu ühe tuntuima Mesoamerika rahva seas on see asteegide, tenokkade või Mehhiko nime all. Nad

Pööripäev

Pööripäev

Selgitame, mis on pööripäev ja mõned selle peamised omadused. Lisaks, millised on nende erinevused pööripäevast. Mõiste "pööripäev" pärineb messingist soolõest ( sol ikka). Mis on pööripäev? Kutsume pööripäeva Päikese teekonna kahe punkti juurde aastaringselt, mil see langeb keskpäeval kokku planeedi kahe troopikaga : vähiga ja kaljukitsega, jõudes seega kõrgeimale langus Maa ekvaatori kohal. Teisisõnu, pööripäevad

Filosoofia

Filosoofia

Selgitame teile, mis on filosoofia kui teadus ja mis on selle päritolu. Lisaks, mis on filosoofia akt ja mis on filosoofia harud. Sokrates oli kreeka filosoof, keda peeti üheks suurimaks. Mis on filosoofia? Filosoofia on see teadus, mille eesmärk on vastata suurtele küsimustele, mis vaimustavad inimest (näiteks universumi päritolu; inimese päritolu) tarkuse saavutamiseks. Seetõ