• Sunday March 7,2021

Aine olekud

Selgitame teile, mis need on ja millised on mateeria agregatsiooni seisundid. Tahke, vedel, gaasiline ja plasmaatiline olek.

Tahke aine osakesed on üksteise lähedal.
  1. Millised on mateeria olekud?

Aine olekud on erinevad agregatsiooni faasid või olekud, milles leidub teadaolevat ainet, olgu need siis puhtad ained või segud, sõltuvalt olemasolevate liitumisjõudude tüübist ja intensiivsusest selle osakeste vahel (aatomid, molekulid, ioonid jne).

Üldtuntud mateeriaolukorrad on kolm: tahke, vedel ja gaasiline, ehkki on ka harvemini esinevaid olukordi, näiteks plasmaatilised ja muud vormid, mida ei esine meie keskkonnas looduslikult, nagu fermiinkondensaadid. Kõigil neil olekutel on erinevad füüsikalised omadused, nagu maht, voolavus, vastupidavus jne.

Vt ka: Vee olekud

  1. Aine olekute muutused

Samamoodi saab ainet teisendada ühest olekust teise, muutes temperatuuri ja rõhu tingimusi, milles see leitakse ; kuid selle komponentide keemilised omadused jäävad samaks. Näiteks võime vett keeta, et muuta see vedelikust gaasiliseks, kuid sellest tulenev aur koosneb ikkagi vesiniku ja hapniku molekulidest.

Aine faaside muutumisprotsessid on tavaliselt pöörduvad ja kõige tuntumad on järgmised:

  • Aurumine või aurumine . Kalorienergia (soojuse) lisamisega muudetakse vedelik gaasiks.
  • Kondensatsioon Soojusenergia (külma) eemaldamine muudab gaasi vedelikuks.
  • Vedeldamine . Gaasil on väga kõrge rõhk, see muutub vedelikuks, muutmata selle temperatuuri.
  • Tahkumine Soojuse (külma) energia eemaldamisel võib vedelik muutuda tahkeks.
  • Fusioon Soojusenergia (soojuse) lisamisega võib tahke aine sulada, kuni see muutub vedelaks.
  • Sublimatsioon Teatud tahked ained saavad soojusenergia saamisel gaasiks, ilma et need läbiksid vedelat olekut.
  • Sadestumine Teatud gaasid, kaotades kalorienergia, muutuvad tahketeks aineteks, läbimata kõigepealt vedelat olekut.
  1. Tahkis

Tahketel ainetel on madal voolavus või see puudub üldse ja neid ei saa kokku suruda.

Tahke aine osakesed on üksteise lähedal, neid ühendavad suurejoonelised atraktiivsed jõud. Sellepärast käituvad nad ühtse kehana, millel on suur ühtekuuluvus, püsiv tihedus ja kuju, vastupidavus killustatusele ja kuju mälu, st nad kipuvad jääma iseendaga võrdseks.

Samal ajal on tahketel ainetel voolavust vähe või üldse mitte, neid ei saa kokku suruda ning purunemisel või killustumisel saadakse neilt muid väiksemaid tahkeid aineid.

Nende vormi järgi on kahte tüüpi tahkeid aineid:

  • Kristallid Nende osakesed on paigutatud lahtritesse geomeetrilise kujuga, seega on neil tavaliselt korrapärane kuju.
  • Amorfne või klaaskeha . Nende osakesed ei moodustu korrapärases struktuuris, mistõttu nende kuju võib olla ebakorrapärane ja mitmekesine.

Tahkete ainete näited on: mineraalid, metallid, kivi, luud, puit.

Järgige: pooljuht.

  1. Vedel olek

Vedelike osakesi ühendavad atraktiivsed jõud, kuid palju nõrgemad ja vähem korrastatud kui tahkete ainete korral. Seetõttu pole vedelikel fikseeritud ja stabiilset vormi ega sellist ühtekuuluvust ja vastupidavust . Tegelikult omandavad vedelikud neid sisaldava mahuti kuju, neil on suur voolavus (neid saab sisse viia väikeste tühikutega) ja pindpinevus, mis põhjustab nende kleepumist esemetele.

Vedelikud on halvasti kokkusurutavad ja välja arvatud vesi, tõmbuvad need tavaliselt külma käes.

Vedelike näideteks on vesi, elavhõbe, veri.

Veel: Vedelas olekus.

  1. Gaasiline olek

Gaasid on paljudel juhtudel värvitu ja / või lõhnatu.

Gaaside puhul on osakesed sellises hajumise ja võõrdumise staadiumis, et vaevalt suudavad nad koos püsida. Nendevaheline tõmbejõud on nii nõrk, et nad on korrastamata olekus, mis reageerib gravitatsioonile väga vähe ja võtab palju suuremat mahtu kui vedelikud ja tahked ained. mida gaas kipub laienema, kuni see võtab enda alla kogu ruumi, milles see paikneb.

Gaasidel puudub kindel kuju, kindel maht ja paljudel juhtudel on nad värvitu ja / või lõhnatu. Võrreldes aine muude faasidega ei ole nad keemiliselt reaktiivsed.

Gaaside näideteks on õhk, süsinikdioksiid, lämmastik, heelium.

Veel: Gaasiline olek.

  1. Plasmaatiline olek

Konkreetset agregatsiooni olekut nimetatakse plasmaks, mida võib mõista kui ioniseeritud gaasi, see tähendab, et see koosneb aatomitest, kuhu elektronid on eemaldatud ja millel on seetõttu fikseeritud elektrilaeng (anioonid) + ja katioonid -). See teeb plasmast suurepärase elektrienergia ja magnetilisuse edastaja.

Plasmasid on kahte tüüpi:

  • Külm plasma . Neid käideldakse toatemperatuuril, sest energiat saavad ainult elektronid.
  • Kuum plasma . Ioniseeritud aatomid kuumenevad väga hästi, tekitades valgust ja soojust.

Plasma näideteks on päike, elektroonilised ekraanid või luminofoorlampide siseküljed.

Veel: Plasmaatiline olek.

Huvitavad Artiklid

Transgeensed toidud

Transgeensed toidud

Selgitame teile, millised on transgeensed toidud ja milleks on geneetilised modifikatsioonid. Eelised ja kriitika. Need geneetilise muundamise tehnikad kehtivad muu hulgas maisi ja sojaubade puhul. Mis on transgeensed toidud? Transgeensed toidud on taimede organismid, mida on modifitseeritud geenitehnoloogia ja muude bioenergeetika meetoditega , et anda neile uusi omadusi ja saada rohkem saaki

Heterogeenne segu

Heterogeenne segu

Selgitame, mis on heterogeenne segu, kuidas see on valmistatud ja erinevaid näiteid. Lisaks erinevused homogeense seguga. Heterogeensetes segudes saab komponente eristada. Mis on heterogeenne segu? Heterogeenne segu on materjal, mis koosneb kahe või muu keemiliselt sidumata aine ühendist . See ei ole mis tahes tüüpi keemiliste reaktsioonide tulemus, kuigi segu ise võib hiljem põhjustada teatud tüüpi reaktsioone. Selle p

URL

URL

Selgitame, mis on URL, milleks see on mõeldud ja kuidas see töötab. Lisaks URL-i osad ja selle peamised omadused. URL võimaldab teil leida ja leida Internetist teatud teavet. Mis on URL? Infotehnoloogias on see tuntud kui URL (ingliskeelne lühend: Uniform Resource Locator, see tähendab Uniform Resource Locator) standardse tähemärkide jada järgi, mille ta tuvastab ning võimaldab teil Internetist teatud teavet otsida ja otsida. See, mil

Romantism

Romantism

Selgitame teile, mis on romantism, millal ja kuidas see kunstiline liikumine alguse sai. Lisaks romantismi teemad. Romantism viitab emotsioonile, mis ärkab metsikuid ruume. Mis on romantism? Romantism on kunsti-, kultuuri- ja kirjandusliikumine, mis leidis aset XVIII sajandi lõpus Inglismaal ja Saksamaal, ulatudes hiljem teistesse riikidesse Euroopas ja Ameerikas.

Kolmteist kolooniat

Kolmteist kolooniat

Selgitame teile, millised olid kolmteist Briti kolooniat ja kuidas need tekkisid. Lisaks Ameerika iseseisvuse põhjused ja tagajärjed. Esimesel USA lipul oli selle põhjustanud kolooniate jaoks kolmteist tähte. Millised olid kolmteist Briti kolooniat? Kolmteist Suurbritannia kolooniat (tuntud ka kui kolmteist kolooniat) olid kogu praeguse USA territooriumi idarannikul asunud Briti kolooniad, mis asutati 17. ja

Lamarcki teooria

Lamarcki teooria

Selgitame teile, mis on Lamarcki teooria elusolendite evolutsiooni, nende vigade ja õnnestumiste kohta. Samuti, kes oli Jean-Baptiste Lamarck. Lamarck tegi esimesena ettepaneku, et praegused liigid pärineksid teistelt. Mis on Lamarcki teooria? Lamarckismo ehk Lamarcki teooriat nimetatakse liikide evolutsiooni teaduslikuks teooriaks, mille pakkus välja prantsuse loodusteadlane Jean-Baptiste Lamarck oma raamatus Filosoofia loomaaed 1809. a