• Tuesday October 26,2021

Rakk

Selgitame teile, mis on rakk ja mis tüüpi rakke on olemas. Lisaks, millised on lahtrite osad ja funktsioonid.

Rakkudel on erinevad organellid ja piiritletud sektorid.
  1. Mis on lahter?

Bioloogilise organisatsiooni väikseimat ja lihtsamat vormi tuntakse raku kujul, see tähendab väikseimat teadaolevat elusat ja korrastatud struktuuri ( enamik viirusi on väiksemad kui rakk, kuid nende päritolu ja selle kohta, kas nad on elusolendid või mitte, on erinevus.

Kõik rakud vastavad toitumise, suguluse ja paljunemise nõuetele ning võivad iseenesest moodustada elusrakke, keda nimetatakse üherakulisteks ; või tohutute ja mitmekesiste kolooniate kaudu, mis suhtlevad korrapäraselt, mida nimetatakse mitmerakulisteks olenditeks. See vastab raku teooriale, mille on välja pakkunud ja ajakohastanud järjestikused teadlaste põlvkonnad seitsmeteistkümnenda, kaheksateistkümnenda, üheksateistkümnenda ja kahekümnenda sajandi jooksul (ehkki seda peetakse tõeseks alles alates 1838. aastast), mis näitab, et teadaolevad elusolendid, kes ei koosne vähemalt ühest rakust.

Rakkude suurus võib olla väga erinev, mõned neist võivad olla palja silmaga praktiliselt nähtavad, teised aga mikroskoopilised. Selle keskmine suurus on umbes 10 um (mikromeetrit). Selle paljunemine toimub kahel võimalikul mehhanismil: seksuaalne (geneetilise teabe vahetamine) või aseksuaalne (mitoos, sarnane kloonimisega).

Rakkude sees on organellid, lihtsamad struktuurid, mis säilitavad mitmesuguseid biokeemilisi funktsioone, mis on vajalikud nende ellujäämiseks ja toimimiseks.

Rakkude leidmist peetakse tänapäevase elu (bioloogia) uurimise alustalaks, kuna see võimaldas mõista elusolendite keha tohutut keerukust ja võimaldas tekkida arvukalt teadusi ja hiljem distsipliinid.

Vaata ka: Eukarüootne rakk.

  1. Rakutüübid

Rakkude kõige olulisem klassifitseerimine on seotud tuuma olemasolu või puudumisega. See eristamine on evolutsiooniajaloos fundamentaalne, kuna see võimaldab eristada elusate olendite kahte suurt superriini või domeeni:

  • Prokarüootid Üksrakulised ja tuumavabad elusolendid, kelle geneetiline materjal on raku sees laiali (tsütoplasma). Nad on palju lihtsamad organismid.
  • Eukarüootid Üksrakulised või mitmerakulised elusolendid, kelle rakkudel on määratletud tuum, kus nende geneetiline materjal sisaldub. Need on samm edasi elu spetsiifilisuses prokarüootide osas, võimaldades suuremat elu keerukust.

  1. Lahtri osad

Rakkudel on erinevad organellid ja piiritletud sektorid, näiteks:

  • Plasmamembraan Bioloogiline piir, mis piiritleb raku ja eristab selle sisemust väljastpoolt, mille omaduste hulgas on võimaldada ainete sisenemist ja väljumist. Nii saate sisse lasta teatud toitaineid ja väljutada jäätmeid.
  • Rakusein . Esineb ainult taime- ja seenerakkudes, on see plasmamembraani täiendav sein, mis annab neile teatava jäikuse ja vastupidavuse ning on valmistatud vastupidavatest materjalidest, näiteks polümeeridest.
  • Tuum . Nagu öeldud, ei esine seda kõigis rakkudes, kuid kui see on olemas, sisaldab see kogu oma geneetilist materjali (DNA).
  • Tsütoplasma Seda nimetatakse raku sisemuseks, selle "kehaks". See koosneb veest ja muudest ainetest ning mahutab erinevad organellid.
  • Organellid Need on raku "organid", millel on konkreetne roll. Kõige tavalisemad on:
    • Mitokondid Nad vastutavad raku energia pakkumise eest.
    • Lüsosoomid Nad tegelevad toitainete seedimise ja kasutamisega.
    • Klooroplastid Taimedele ainulaadsed nad sisaldavad fotosünteesi jaoks olulist klorofülli.
    • Ribosoomid Nad käsitlevad valkude sünteesi, mis on vajalik rakkude kasvu ja paljunemise protsess.
    • Nuhtlus . Teatavatel rakkudel on sellised organellid, mida kasutatakse keskkonnas liikumiseks, mis on tüüpilised üherakulistele olenditele või liikuvatele rakkudele nagu sperma.
  1. Lahtri funktsioonid

Rakkudel võib olla väga mitmekesine ja keeruline funktsioon:

  • Struktuurifunktsioonid, see tähendab kudede, näiteks rasva, lihaste ja luude ehitamine, mis toetavad keha ja selle elundeid.
  • Sekretoorsed funktsioonid, see tähendab eluks vajalike ainete genereerimine ja organismi isereguleerimine, nagu ka limaskestad või näärmed.
  • Ainevahetuse või energia juhtimise funktsioonid. Nad täidavad toitainete lagundamise või nende kogu kehas transportimise rolli, nagu ka soolestiku seederakud ja vere punalibled.
  • Kaitsefunktsioonid, see tähendab keha puhastamine ja kaitsmine väliste ainete või haiguste esinemise eest, nagu ka valged verelibled.
  • Kontrollfunktsioonid, nagu neuronite puhul, koordineerivad keha mitmekesiseid protsesse, edastades teavet ja tekitades spetsiifilisi reaktsioone teatud stiimulitele.
  • Reproduktiivfunktsioonid, st kas koos teiste sama liigi teiste organismide esindajatega või võib-olla ainuüksi nendest, annavad uue raku või uue indiviidi, kellele on antud üldine segu. Eetika esimesel juhul (näiteks rakud ja sperma) või teisel juhul sama identne DNA (mitoos).

Jätkake teemaga: mobiilside taasesitus

Huvitavad Artiklid

Makromolekulid

Makromolekulid

Selgitame, mis on makromolekulid, nende funktsioonid ja tüüpi struktuur. Lisaks looduslikud ja sünteetilised makromolekulid. Makromolekul võib koosneda sadadest tuhandetest aatomitest. Mis on makromolekulid? Makromolekulid on suured molekulid . Need on üldjuhul väiksemate molekulide - monomeeride - liit, mis saadakse looduslike või kunstlike protsesside kaudu. See t

Teenindus

Teenindus

Selgitame teile, mis on teenus majanduslikust vaatepunktist ja muudes valdkondades. Millised on teenuste omadused? Ajateenistus on teatud tüüpi riigiteenistus. Mis on teenus? Teenuse mõiste pärineb ladinakeelsest servit umast . See viitab teenitavale tegevusele , kuid sellel kontseptsioonil on mitu tähendust subjektilt, milles seda ravitakse. Tee

Lugu

Lugu

Selgitame, mis on lugu ja mis on selle peamised omadused. Olemasolevad loožanrid ja kuulsad autorid. Traditsioonilisi lugusid iseloomustab nende suuline edastamine läbi ajaloo. Mis lugu on? Loo mõiste pärineb ladina keelest, comp comptus , see tähendab kontot . Lugu on lugu või jutustus, üsna lühike , faktist, mis on tavaliselt kujuteldav. Tavali

Vähk

Vähk

Selgitame teile, mis on vähk ja kes võib seda haigust saada. Lisaks erinevad ravimeetodid, mis olemas on. Vähk pärineb koest, kui rakkude paljunemine ei kontrolli. Mis on vähk? Vähk on pahaloomuliste , autonoomselt paljunevate rakkude põhjustatud haigus . See põhineb peamiselt rakkude kontrollimatul paljunemisel, mis lõpuks tungivad ülejäänud tervetesse kudedesse. Vähk pärin

Kvaliteedikontroll

Kvaliteedikontroll

Selgitame, mis on kvaliteedikontroll ja miks see on ettevõtetele nii oluline. Lisaks kvaliteedikontrolli meetodid. Paljudel ettevõtetel on oma toodete hindamiseks spetsialiste ja masinaid. Mis on kvaliteedikontroll? Kvaliteedikontroll on iga produktiivse protsessi jaoks ülioluline protsess, kuna just selle kaudu tagatakse läbiviidavate protsesside korrektne toimimine ja tagatakse, et toodetav vastab selle vastavale Seadused ja seatud eesmärgid. Kva

Lipiid

Lipiid

Selgitame, mis on lipiid ja selle erinevad funktsioonid. Lisaks sellele, kuidas neid liigitatakse, ja mõned näited nende molekulide kohta. Teatud lipiidid moodustavad rasvkoe, mida tavaliselt nimetatakse rasvaks. Mis on lipiid? "Rasv" või "rasv" on orgaaniliste molekulide kogumid, mis koosnevad peamiselt süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest (vähemal määral ), aga ka selliseid elemente nagu lämmastik, fosfor ja väävel, millel on omadus olla hüdrofoobsed molekulid (vees lahustumatud) ja mis täidavad energeetilisi funktsioone, elusolendite regulatoorsed ja struktuurilised o