• Wednesday August 10,2022

Rakk

Selgitame teile, mis on rakk ja mis tüüpi rakke on olemas. Lisaks, millised on lahtrite osad ja funktsioonid.

Rakkudel on erinevad organellid ja piiritletud sektorid.
  1. Mis on lahter?

Bioloogilise organisatsiooni väikseimat ja lihtsamat vormi tuntakse raku kujul, see tähendab väikseimat teadaolevat elusat ja korrastatud struktuuri ( enamik viirusi on väiksemad kui rakk, kuid nende päritolu ja selle kohta, kas nad on elusolendid või mitte, on erinevus.

Kõik rakud vastavad toitumise, suguluse ja paljunemise nõuetele ning võivad iseenesest moodustada elusrakke, keda nimetatakse üherakulisteks ; või tohutute ja mitmekesiste kolooniate kaudu, mis suhtlevad korrapäraselt, mida nimetatakse mitmerakulisteks olenditeks. See vastab raku teooriale, mille on välja pakkunud ja ajakohastanud järjestikused teadlaste põlvkonnad seitsmeteistkümnenda, kaheksateistkümnenda, üheksateistkümnenda ja kahekümnenda sajandi jooksul (ehkki seda peetakse tõeseks alles alates 1838. aastast), mis näitab, et teadaolevad elusolendid, kes ei koosne vähemalt ühest rakust.

Rakkude suurus võib olla väga erinev, mõned neist võivad olla palja silmaga praktiliselt nähtavad, teised aga mikroskoopilised. Selle keskmine suurus on umbes 10 um (mikromeetrit). Selle paljunemine toimub kahel võimalikul mehhanismil: seksuaalne (geneetilise teabe vahetamine) või aseksuaalne (mitoos, sarnane kloonimisega).

Rakkude sees on organellid, lihtsamad struktuurid, mis säilitavad mitmesuguseid biokeemilisi funktsioone, mis on vajalikud nende ellujäämiseks ja toimimiseks.

Rakkude leidmist peetakse tänapäevase elu (bioloogia) uurimise alustalaks, kuna see võimaldas mõista elusolendite keha tohutut keerukust ja võimaldas tekkida arvukalt teadusi ja hiljem distsipliinid.

Vaata ka: Eukarüootne rakk.

  1. Rakutüübid

Rakkude kõige olulisem klassifitseerimine on seotud tuuma olemasolu või puudumisega. See eristamine on evolutsiooniajaloos fundamentaalne, kuna see võimaldab eristada elusate olendite kahte suurt superriini või domeeni:

  • Prokarüootid Üksrakulised ja tuumavabad elusolendid, kelle geneetiline materjal on raku sees laiali (tsütoplasma). Nad on palju lihtsamad organismid.
  • Eukarüootid Üksrakulised või mitmerakulised elusolendid, kelle rakkudel on määratletud tuum, kus nende geneetiline materjal sisaldub. Need on samm edasi elu spetsiifilisuses prokarüootide osas, võimaldades suuremat elu keerukust.

  1. Lahtri osad

Rakkudel on erinevad organellid ja piiritletud sektorid, näiteks:

  • Plasmamembraan Bioloogiline piir, mis piiritleb raku ja eristab selle sisemust väljastpoolt, mille omaduste hulgas on võimaldada ainete sisenemist ja väljumist. Nii saate sisse lasta teatud toitaineid ja väljutada jäätmeid.
  • Rakusein . Esineb ainult taime- ja seenerakkudes, on see plasmamembraani täiendav sein, mis annab neile teatava jäikuse ja vastupidavuse ning on valmistatud vastupidavatest materjalidest, näiteks polümeeridest.
  • Tuum . Nagu öeldud, ei esine seda kõigis rakkudes, kuid kui see on olemas, sisaldab see kogu oma geneetilist materjali (DNA).
  • Tsütoplasma Seda nimetatakse raku sisemuseks, selle "kehaks". See koosneb veest ja muudest ainetest ning mahutab erinevad organellid.
  • Organellid Need on raku "organid", millel on konkreetne roll. Kõige tavalisemad on:
    • Mitokondid Nad vastutavad raku energia pakkumise eest.
    • Lüsosoomid Nad tegelevad toitainete seedimise ja kasutamisega.
    • Klooroplastid Taimedele ainulaadsed nad sisaldavad fotosünteesi jaoks olulist klorofülli.
    • Ribosoomid Nad käsitlevad valkude sünteesi, mis on vajalik rakkude kasvu ja paljunemise protsess.
    • Nuhtlus . Teatavatel rakkudel on sellised organellid, mida kasutatakse keskkonnas liikumiseks, mis on tüüpilised üherakulistele olenditele või liikuvatele rakkudele nagu sperma.
  1. Lahtri funktsioonid

Rakkudel võib olla väga mitmekesine ja keeruline funktsioon:

  • Struktuurifunktsioonid, see tähendab kudede, näiteks rasva, lihaste ja luude ehitamine, mis toetavad keha ja selle elundeid.
  • Sekretoorsed funktsioonid, see tähendab eluks vajalike ainete genereerimine ja organismi isereguleerimine, nagu ka limaskestad või näärmed.
  • Ainevahetuse või energia juhtimise funktsioonid. Nad täidavad toitainete lagundamise või nende kogu kehas transportimise rolli, nagu ka soolestiku seederakud ja vere punalibled.
  • Kaitsefunktsioonid, see tähendab keha puhastamine ja kaitsmine väliste ainete või haiguste esinemise eest, nagu ka valged verelibled.
  • Kontrollfunktsioonid, nagu neuronite puhul, koordineerivad keha mitmekesiseid protsesse, edastades teavet ja tekitades spetsiifilisi reaktsioone teatud stiimulitele.
  • Reproduktiivfunktsioonid, st kas koos teiste sama liigi teiste organismide esindajatega või võib-olla ainuüksi nendest, annavad uue raku või uue indiviidi, kellele on antud üldine segu. Eetika esimesel juhul (näiteks rakud ja sperma) või teisel juhul sama identne DNA (mitoos).

Jätkake teemaga: mobiilside taasesitus

Huvitavad Artiklid

Visuaalne reostus

Visuaalne reostus

Selgitame, mis on visuaalne reostus, selle põhjused ja erinevad tagajärjed. Lisaks selle võimalikud lahendused ja näited. Visuaalne reostus kujutab endast selliseid elemente nagu plakatid, kaablid, postitused, reklaamid jne. Mis on visuaalne reostus? Nii nagu reostus on mürgiste või võõrkehade esinemine keskkonnas nende füüsikalises ja keemilises tsüklis, kutsume visuaalse reostuse olemasolu visuaalsete elementide maastikul, mis segavad selle esteetikat , rikuvad selle üldist tajumist ja takistavad keskkonna tajumist. Visuaalset

Füüsiline sobivus

Füüsiline sobivus

Selgitame, mis on füüsiline vorm ja mis on selle komponendid. Aeroobne võimekus, paindlikkus, vastupidavus, jõud, kiirus ja palju muud. Hea füüsiline ettevalmistus koosneb aeroobsest võimekusest ja paindlikkusest. Mis on füüsiline vormisolek? Füüsiline võimekus viitab inimese võimele teostada teatud tüüpi kehalist tegevust . Inimesed peav

Muutuv

Muutuv

Selgitame, mis on muutuja ja selle muutuja tüübid. Lisaks, mida see väärtus erinevates valdkondades kasutab. Muutujad esinevad valemites, ettepanekutes ja algoritmides. Mis on muutuv? Muutuja viitab kõigepealt asjadele, mida tõenäoliselt muudetakse ( varieeruvad ) , et muutuda sõltuvalt teatud või määratlemata motiivist. Mõiste mu

Klassivõitlus

Klassivõitlus

Selgitame teile, mis on klassivõitlus ja milline seos sellel on marksistliku õpetusega. Ajalooline taust Klassiteadvus. Marx tegi ettepaneku, et klassivõitluse pinged põhjustavad edasiminekut ja sotsiaalseid muutusi. Mis on klassivõitlus? Klassivõitlus on marksismi ja ajaloolise materialismi filosoofilise õpetuse alus teoreetiline alus . Selle

Veebileht

Veebileht

Selgitame, mis on veebileht ja mille jaoks see digitaalne dokument on mõeldud. Lisaks olemasolevad tüübid ja mis on veebibrauser. Internetis on rohkem kui miljard veebilehte. Mis on veebileht? On teada comopgina Web, lehekülg electrnicaopginadigitala digitaalse dokumendi carctermultimeditico (see tähendab, et suudab hõlmata heli, videot, teksti ja nende kombinatsioone), mis on kohandatud maailma veebi (WWW) standarditele ja millele pääseb juurde veebibrauser ja aktiivne Interneti-ühendus. See on

Rock

Rock

Selgitame teile, mis rokk on, selle kuulsa muusikalise žanri päritolu ja ajalugu. Lisaks selle alampiirid ja instrumendid, mida ta kasutab. Rock on liit kantrimuusika ning rütmi ja bluusi vahel . Mis on Rock? R ock on tuntud kui populaarmuusika mitmekesiste žanrite kogum, järeltulijad on enam-vähem roki n Roll original, kes sündisid USA-s 1950ndad, kantrimuusika ning Rütmi ja Bluusi ühinemise tulemusel. Tavalis