• Saturday July 31,2021

Rakk

Selgitame teile, mis on rakk ja mis tüüpi rakke on olemas. Lisaks, millised on lahtrite osad ja funktsioonid.

Rakkudel on erinevad organellid ja piiritletud sektorid.
  1. Mis on lahter?

Bioloogilise organisatsiooni väikseimat ja lihtsamat vormi tuntakse raku kujul, see tähendab väikseimat teadaolevat elusat ja korrastatud struktuuri ( enamik viirusi on väiksemad kui rakk, kuid nende päritolu ja selle kohta, kas nad on elusolendid või mitte, on erinevus.

Kõik rakud vastavad toitumise, suguluse ja paljunemise nõuetele ning võivad iseenesest moodustada elusrakke, keda nimetatakse üherakulisteks ; või tohutute ja mitmekesiste kolooniate kaudu, mis suhtlevad korrapäraselt, mida nimetatakse mitmerakulisteks olenditeks. See vastab raku teooriale, mille on välja pakkunud ja ajakohastanud järjestikused teadlaste põlvkonnad seitsmeteistkümnenda, kaheksateistkümnenda, üheksateistkümnenda ja kahekümnenda sajandi jooksul (ehkki seda peetakse tõeseks alles alates 1838. aastast), mis näitab, et teadaolevad elusolendid, kes ei koosne vähemalt ühest rakust.

Rakkude suurus võib olla väga erinev, mõned neist võivad olla palja silmaga praktiliselt nähtavad, teised aga mikroskoopilised. Selle keskmine suurus on umbes 10 um (mikromeetrit). Selle paljunemine toimub kahel võimalikul mehhanismil: seksuaalne (geneetilise teabe vahetamine) või aseksuaalne (mitoos, sarnane kloonimisega).

Rakkude sees on organellid, lihtsamad struktuurid, mis säilitavad mitmesuguseid biokeemilisi funktsioone, mis on vajalikud nende ellujäämiseks ja toimimiseks.

Rakkude leidmist peetakse tänapäevase elu (bioloogia) uurimise alustalaks, kuna see võimaldas mõista elusolendite keha tohutut keerukust ja võimaldas tekkida arvukalt teadusi ja hiljem distsipliinid.

Vaata ka: Eukarüootne rakk.

  1. Rakutüübid

Rakkude kõige olulisem klassifitseerimine on seotud tuuma olemasolu või puudumisega. See eristamine on evolutsiooniajaloos fundamentaalne, kuna see võimaldab eristada elusate olendite kahte suurt superriini või domeeni:

  • Prokarüootid Üksrakulised ja tuumavabad elusolendid, kelle geneetiline materjal on raku sees laiali (tsütoplasma). Nad on palju lihtsamad organismid.
  • Eukarüootid Üksrakulised või mitmerakulised elusolendid, kelle rakkudel on määratletud tuum, kus nende geneetiline materjal sisaldub. Need on samm edasi elu spetsiifilisuses prokarüootide osas, võimaldades suuremat elu keerukust.

  1. Lahtri osad

Rakkudel on erinevad organellid ja piiritletud sektorid, näiteks:

  • Plasmamembraan Bioloogiline piir, mis piiritleb raku ja eristab selle sisemust väljastpoolt, mille omaduste hulgas on võimaldada ainete sisenemist ja väljumist. Nii saate sisse lasta teatud toitaineid ja väljutada jäätmeid.
  • Rakusein . Esineb ainult taime- ja seenerakkudes, on see plasmamembraani täiendav sein, mis annab neile teatava jäikuse ja vastupidavuse ning on valmistatud vastupidavatest materjalidest, näiteks polümeeridest.
  • Tuum . Nagu öeldud, ei esine seda kõigis rakkudes, kuid kui see on olemas, sisaldab see kogu oma geneetilist materjali (DNA).
  • Tsütoplasma Seda nimetatakse raku sisemuseks, selle "kehaks". See koosneb veest ja muudest ainetest ning mahutab erinevad organellid.
  • Organellid Need on raku "organid", millel on konkreetne roll. Kõige tavalisemad on:
    • Mitokondid Nad vastutavad raku energia pakkumise eest.
    • Lüsosoomid Nad tegelevad toitainete seedimise ja kasutamisega.
    • Klooroplastid Taimedele ainulaadsed nad sisaldavad fotosünteesi jaoks olulist klorofülli.
    • Ribosoomid Nad käsitlevad valkude sünteesi, mis on vajalik rakkude kasvu ja paljunemise protsess.
    • Nuhtlus . Teatavatel rakkudel on sellised organellid, mida kasutatakse keskkonnas liikumiseks, mis on tüüpilised üherakulistele olenditele või liikuvatele rakkudele nagu sperma.
  1. Lahtri funktsioonid

Rakkudel võib olla väga mitmekesine ja keeruline funktsioon:

  • Struktuurifunktsioonid, see tähendab kudede, näiteks rasva, lihaste ja luude ehitamine, mis toetavad keha ja selle elundeid.
  • Sekretoorsed funktsioonid, see tähendab eluks vajalike ainete genereerimine ja organismi isereguleerimine, nagu ka limaskestad või näärmed.
  • Ainevahetuse või energia juhtimise funktsioonid. Nad täidavad toitainete lagundamise või nende kogu kehas transportimise rolli, nagu ka soolestiku seederakud ja vere punalibled.
  • Kaitsefunktsioonid, see tähendab keha puhastamine ja kaitsmine väliste ainete või haiguste esinemise eest, nagu ka valged verelibled.
  • Kontrollfunktsioonid, nagu neuronite puhul, koordineerivad keha mitmekesiseid protsesse, edastades teavet ja tekitades spetsiifilisi reaktsioone teatud stiimulitele.
  • Reproduktiivfunktsioonid, st kas koos teiste sama liigi teiste organismide esindajatega või võib-olla ainuüksi nendest, annavad uue raku või uue indiviidi, kellele on antud üldine segu. Eetika esimesel juhul (näiteks rakud ja sperma) või teisel juhul sama identne DNA (mitoos).

Jätkake teemaga: mobiilside taasesitus

Huvitavad Artiklid

Füüsiline muutus

Füüsiline muutus

Selgitame, mis on füüsiline muutus, kuidas see toimub ja kuidas see erineb keemilisest muutusest. Lisaks näited ja selgitused. Tahke oleku vedeliku läbimine sulametalli on füüsiline muutus. Mis on füüsiline muutus? Füüsikalised muutused on mateeria muutused, mis muudavad selle olekut, kuid mitte kunagi selle koostist ega olemust. See tähe

Greenwichi meridiaan

Greenwichi meridiaan

Selgitame teile, mis on Greenwichi meridiaan ja mis on selle kujuteldava joone ajalugu. Lisaks sellele, kuidas ekvaator asub. Greenwichi meridiaan tähistab maailma standardset baasaega. Mis on Greenwichi meridiaan? Seda tuntakse kui `` Greenwichi '' meridiaani, aga ka nulli '' Meridiaani '', '' Keskmist meridiaani '' ehk esimest meridiaani, kujuteldavat vertikaalset joont, mis jagab maailmakaardi kaheks identseks pooleks ja millest mõõdetakse pikkusi. S

MTÜ

MTÜ

Selgitame, mis on vabaühendus ja milliseid valitsusväliste organisatsioonide liike on. Lisaks selle erinevad funktsioonid ja näited seda tüüpi organisatsioonidest. Valitsusvälised organisatsioonid ei ole kasumit teenivad ega oma riigiga sidemeid. Mis on MTÜ? Vabaühendused tähistavad valitsusväliseid organisatsioone, st eraõiguslikke mittetulundusühinguid, mis ei ole ühelgi tasemel seotud riigiasutustega. See tähenda

Eraomand

Eraomand

Selgitame teile, mis on eraomand ja millal see õiguslik kontseptsioon tekib. Lisaks näited ja muud omandivormid. Mõned näited on kinnisvara ja erasõidukid. Mis on eraomand? Eraomand on mis tahes liiki vara (kodud, pealinnad, sõidukid, objektid, tööriistad, sealhulgas tehased, terved hooned, maa või ettevõtted), mida saab omistada, osta, müüa, üüritakse või jäetakse päranduseks muudele füüsilistele ja juriidilistele isikutele kui riik, see tähendab ühiskonna erasektori osadele. Eraomandis olevat v

Taiga

Taiga

Selgitame, mis on taiga, mida nimetatakse ka "boreaalseks metsaks", selle omadusi, kliimat, taimestikku, loomastikku ja mitmesuguseid näiteid. Taiga on külma kliimaga metsamets, kes asub põhjapoolkeral. Mis on taiga? Taiga ehk boreaalne mets on üks biomeid, kus elab planeedi suurim metsamass , mis koosneb peaaegu täielikult okasmetsadest. Sel

Lülijalgsed

Lülijalgsed

Selgitame teile, millised on lülijalgsed ja kuidas see selgrootute rühm klassifitseeritakse. Lisaks selle peamised omadused ja näited. Lülijalgsed on planeedi arvukaimad loomad. Mis on lülijalgsed? See on tuntud kui keeruka organisatsiooni selgrootute loomade evolutsioonikomplekt (o varjupaik), mis on varustatud välise skeleti, segmenteeritud kehade ja liigendatud jalgadega (sealt alates) tema nimi: kreeka keelest rthron , articulaci n y po s , pie ) . Kõig