Üürnik

Selgitame, mis on üürnik, millised on õigused, mida ta kaalub, ja erinevad kohustused, mida ta peab täitma.

1. Mis on üürnik?

Üürniku kohta nimetatakse üürimis- või üürilepingus üürniku vastaselt figuuri, see tähendab, et füüsilist isikut või isikut nimetatakse juriks. Selles öeldakse, et ta omandab kindlaksmääratud kauba (vallas- või kinnisasja) kasutusõigused vastastikusel kokkuleppel sõlmitud tingimustel ja teatavaks ajaks. Vahelduseks See on kohustus täita õigeaegne tavaline makse, tavaliselt igakuine.

Lihtsamalt öeldes on üürnik see, kes midagi üürib: hoone, korteri, kontori, sõiduki jne., ja omandab lepinguga selle kasutamise õiguse, ilma et teda mingil viisil peetakse selle seaduslikuks ja lõplikuks omanikuks.

Üürileandja ja üürniku vahelise seadusliku lepingu mõisted "täpne" määratletakse alati kirjalikult, juriidilises dokumendis Õigusasutuste katte all ning vastavalt protokollidele ja kaalutlustele, mis kehtestavad üürimise riigi õigusraamistiku. Lepingus kuvatav ja aktsepteeritav ei tohi mingil juhul olla ebaseaduslik, kuna see muudab lepingu kehtetuks.

Lepingus kokku lepitud tingimuste hulgas on tavaliselt järgmised: üürilepingu sõlmimise aeg, tingimused, mille korral see üürile antakse; Kuidas lahendatakse osapoolte vahelised ootamatud või erimeelsused ning lisaks rendimakse suurus (koos võimaliku) muutuvad aja jooksul) Kui mõne lepinguosalise poolt rikutakse või rikutakse selle lepingu tingimusi, võtavad institutsioonid osa ja mehhanismid, mida seadus kaalub õigluse tagamiseks.

See võib teid teenida: asjaõigus.

1. Üürniku õigused

Üürniku õigused võetakse alati arvesse selle riigi seaduste vastavas seadustikus, kus üür toimub, sõltumata asjaosaliste kodakondsusest. Tavaliselt arvatakse siiski, et:

• Üürnikul on ennekõike õigus kasutada üüritud vara tema äranägemise järgi tingimusel, et see ei kahjusta kolmandaid isikuid ega halvenda ega hävita kõnealust vara, välja arvatud selle õige kasutamine.
• Üürnikul on õigus nõuda, et üüritav vara vastaks lepinguga lubatud tingimustele ja kasutusvalduse kestus vastaks täpselt lepingus sätestatule.
• Üürnikul on õigus kasutada üüritavat vara enda omadena ja jagada seda soovijatega seni, kuni ta vastutab võimalike tagajärgede eest, mida see võib põhjustada.
• Üürnikul on õigus juriidilisele konsultatsioonile, lepingudokumendi ülevaatamisele, tagamaks, et see ei riku seadust ega kahjusta tema huve, samuti olla seadusega kaitstud lahknevuste korral, mida dokumendis ei käsitleta.
• Üürnikul on õigus saada tähtaja jooksul renditud varaga seotud omaniku otsustest teada ja arvestada nende heaolu eest (eriti kinnisvara puhul).
• Üürnikul on mõnes jurisdiktsioonis õigus esimesele ostuvõimalusele juhul, kui üürileandja renditud vara müüki paneb.

1. Üürniku kohustused

Samamoodi juhtub seadusega sätestatud rentniku kohustustega. Ligikaudu on ta sunnitud:

• Säilitage renditud vara seisund, põhjustades ainult kahjustusi ja halvenemist, mida selle õige kasutamine põhjustab.
• Järgige täielikult rendisumma maksmist, järgides lepingus sätestatut.
• Reageerige renditud varaga seotud või sellega seotud tegevuste ning nende kadumise, hävimise või halvenemise eest vajadusel omanikule ja seadustele, välja arvatud vääramatu jõu või katastroofi korral.
• Ärge müüge, üürile andke ega arutage üüritavat vara kolmandatele isikutele, vähemalt enne omanikku sellest teavitamata ja sellest nõu pidamata.
• Ärge mingil juhul jäljendage omanikku.
• Pidage nõu omanikuga radikaalsete või struktuuriliste muudatuste osas, mida võiks renditud vara osas teha, ja pidage kinni nende lõplikust otsusest selles küsimuses.