• Saturday October 31,2020

Metsloomad

Selgitame, mis on metsa loomad, millises elupaigas nad elavad ja mis tüüpi metsades nad asuvad.

Metsloomade hulgas on arvukalt röövlinnu, näiteks kotkas.
  1. Metsloomad

Metsloomad on need, kes on teinud oma elupaiga metsa biomeetritest . See tähendab puude ja põõsaste enam-vähem tihedaid kuhjumisi meie planeedi erinevatel laiuskraadidel.

Kuna pole olemas ühte ökosüsteemi, mida saaksime nimetada bosque, kuid selles mõistes on nii niisked vihmametsad kui ka okaspuude okasmetsad Arktikas hõlmavad metsloomad tohutult erinevaid liike .

Metsad on elu jaoks väga olulised, kuna me seda teame . Ühelt poolt majutavad nad enam-vähem mitmekesist hulka loomaliike, mis ühendavad toidu- või liiklusringi nii harudes, juurtes, tüvedes kui ka lillede ja puuviljade ümber.

Teisest küljest toodavad nad märkimisväärses koguses atmosfääri hapnikku, fikseerides ka CO2 süsiniku ja säilitades kliima stabiilsuse planeedil.

Nad saavad teid teenida:

  • Kõrbloomad
  • Mereloomad
  • Džungelloomad
  1. Metsloomade loetelu

Paljud metsa loomad on imetajad nagu rebane.

Järgnevalt loetleme vaid mõned liigid iga ülaltoodud metsatüübi kohta:

Lehtpuude või Pluvisilva troopilised ja subtroopilised niisked metsad :

  • Konnad, kärnkonnad ja muud samalaadsed kahepaiksed batrace.
  • Tuhanded liigid liblikad ja koid, päevased ja öised.
  • Suured ämblikud, näiteks tarantulad.
  • Kokkutõmbavad maod, näiteks boaanid, anakondad või pütoonid.
  • Puu ahvid nagu ämblik-ahv, gorillad või orangutangid.
  • Igasugused putukad nagu mardikad, palvetavad mantlid ja sääsed.
  • Eksootilised linnud nagu Toucan ja ara, või kiskjad nagu kullid.
  • Džungliimetajad nagu tapir, danta või metssiga.

Kuivad troopilised ja subtroopilised lehtpuumetsad või kuivad metsad :

  • Felid-lihasööjatele meeldib puma või jaaguar.
  • Lindudele meeldivad papagoid, rähnid, röövloomadele nagu öökullid.
  • Rohkesti imetajaid nagu hirved, kappüürid, hiired, opossumid.
  • Kuivad ilmad nagu madu või kobra.
  • Väiksemad ahvid nagu šimpansid.
  • Igasugused putukad ja ämblikuvõrvarikkad röövloomad, näiteks skorpionid ja sajajalgsed.

Subtroopilised okasmetsad või männimetsad :

  • Röövlinnud nagu kotkad, kullid ja öökullid.
  • Yaks, takins ja muud koormatud metsalised.
  • Feliidid on suuremad nagu tiigrid.
  • Väikese suurusega inimahvid nagu laguarid ja imetajad nagu laiskvorstid.
  • Ämblikud ja eri tüüpi putukad kihtides on maapinnast kõrgemal.

Keskmise lehtpuu ja segametsad :

  • Hirved, metssead, võsad, oravad.
  • Kotkad ja muud jahilinnud.
  • Väikesed maod, näiteks korall.
  • Karmidele poistele meeldib ilves.

Parasvöötme okasmetsad :

  • Põdrad, hirved ja muud sarvedega imetajad.
  • Rebased, ameerika ilvesed ja mitmed karud.
  • Perekondlikud pistrikud, puusepad, öökullid, soomused.
  • Väga vähe roomajate ja külmavereliste loomade liike.

Boreaalsed metsad või Taigas :

  • Karud, suured, näiteks grizzli või vene karu.
  • Hundid, rebased ja muud sarnased koerad.
  • Röövlinnud nagu öökullid ja kotkad.
  • Mägikalad nagu lõhe.
  • Marmots, oravad ja muud närilised nagu hiired.

Vahemere või Durisilva metsad :

  • Väikesed linnud, nagu tuvid, tuvid, pardid.
  • Kahjuvad linnud nagu toonekured ja harilikud harilikud hanepojad.
  • Röövlinnud nagu Pürenee kotkas.
  • Metskitsed, hirved ja metssead.
  • Kiskjad nagu pruunkaru, metskits, Pürenee ilves.
  • Roomajad ja kahepaiksed, näiteks galipato, kärnkonnajooksja ja salamandr.

Mangroovid :

  • Erinevat tüüpi ja väikese suurusega kalad, madalas vees.
  • Krabid ja kahepoolmelised nagu austrid ja rannakarbid.
  • Köögiviljad, näiteks pelikanid ja lihapallid.
  • Alligaatorid ja krokodillid.
  • Rändavad linnuliigid, kes suunduvad paljunema lõunasse.
  1. Metsatüübid

Metsade klassifitseerimiseks on mitmeid viise, kuid vastavalt sellele, mis on metsloomade uurimisel kõige olulisem, on mugav käia WWF-i ( Maailma Looduse Looduse Fond ) pakutud viisil , mis liigitab metsad elupaigaks :

  • Lehtpuude või Pluvisilva troopilised ja subtroopilised niisked metsad . Asudes intertroopilises tsoonis, on neil tihe, kõrge ja püsiv arboreaalne moodustis troopilises ja parasvöötmes, kõrge õhuniiskuse ja sademete hulgaga.
  • Kuivad troopilised ja subtroopilised lehtpuumetsad või kuivad metsad . Asudes troopilistes ja subtroopilistes laiuskraadides, kus nad vahelduvad lühikese ja hooajalise vihmase kliimaga pikaajalise kuiva kliimaga, on neil pooltihe või tihe taimestik.
  • Subtroopilised okasmetsad või männimetsad . Sagedased poolniiske subtroopilise kliima kõrgetel ja madalatel aladel, pikkade kuivade aastaaegade ja vähese sademete arvuga, on neil ülekaal segatud okas- ja lehtmetsad.
  • Leht- ja segametsade parasvöötme metsad . Tüüpiline parasvöötme kliima, kus temperatuuri ja sademete osas on palju mitmekesisust, ja seal on rohkem rooskapsaid (õistaimi), segades tavaliselt lehtpuuliike ja laurifooliaid.
  • Mõõdukas okasmetsad . Igihaljas taimestik ja tavaliselt kõrguskohtades (näiteks merealused metsad) on nad levinud parasvöötmes, sooja suve ja külma talvega ning okaspuude domineerimiseks on piisavalt vihma.
  • Boreaalsed metsad või Taigas . Need on enamasti okaspuumetsad, ehkki aeg-ajalt esinevad segametsad, mis asuvad polaarringi lähedal asuvatel aladel, käsitledes seega kerge suve ja talve külma kliimaga olusid toores, seega on niiskuse kadu väga suur ja liike tuleb kohandada.
  • Vahemere või lehtpuu metsad . Tüüpilisi, nagu nimigi viitab Vahemere kliimale, leidub neid taimemoodustisi puudes ja tihnikus, mida toidavad rikkalik kevadine vihmasadu, kuivade suvede, soojade sügiside ja pehmed talved. Need asuvad alati mandrite läänefassaadil.
  • Mangroovid Soola ja vee suhtes väga resistentsete liikide köögiviljalised aglutinatsioonid, mida leidub rohkelt planeedi troopilises või subtroopilises piirkonnas asuvas mõõnatsoonis või jõesuudmes. Neil on suur bioloogiline ja kahepaikne mitmekesisus.

Huvitavad Artiklid

Dünaamiline

Dünaamiline

Selgitame teile, mis on dünaamika ja millised on dünaamika põhiseadused. Avastamise ajalugu ja sellega seotud põhimõtted. Isaac Newton kehtestas dünaamika põhiseadused. Mis on dünaamika? Dünaamika on füüsika osa, mis uurib kehale mõjuvate jõudude ja keha liikumisele avalduvate mõjude suhet. Vana-Kreeka

Suhtlusvõrgustikud

Suhtlusvõrgustikud

Selgitame, mis on sotsiaalsed võrgustikud ja kuidas neid liigitatakse. Lisaks selle ajalugu, eelised, kriitika ja rohkem negatiivseid aspekte. Suhtlusvõrgustikud võimaldavad inimeste vahel teavet vahetada. Mis on sotsiaalsed võrgustikud? Suhtlusvõrgustikud on Interneti-saidid, mille on loonud üksikisikute kogukonnad, kellel on ühised huvid või tegevused (näiteks sõprus, sugulus, töö) ja mis võimaldavad nende vahel kontakte, eesmärgiga suhelda ja vahetada teavet. Üksikisikud

Energia füüsikas

Energia füüsikas

Selgitame teile, milline energia on füüsikas, milline on potentsiaalne ja kineetiline energia. Lisaks sellele, kuidas jõud tegutseb ja mis töö see on. Füüsika energia on võime teostada konkreetset tööd. Mis on see energia? Füüsikas tähistame energeetikat kui süsteemi või nähtuse võimet täita konkreetset tööd . Sõna energ a pärin

Sotsiaalne ettevõtlus

Sotsiaalne ettevõtlus

Selgitame, mis on sotsiaalne ettevõtlus ja mis on nende ettevõtete eesmärgid. Klassifikatsioon, omadused ja mõned näited. Sotsiaalsed ettevõtted rakendavad sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks turumeetodeid. Mis on sotsiaalne ettevõtlus? Sotsiaalse ettevõtte all mõistetakse erinevat tüüpi ettevõtet, mis erineb tavalisest kasumlikust eraettevõttest ja ka riigisektori aktsiaseltsist, kelle ülesandeks on rahulolu Kogukonna, milles ta tegutseb , sotsiaalsetest vajadustest, keskkonna- või muust vajadusest . Selliselt vaad

Retoorilised arvud

Retoorilised arvud

Selgitame teile, mis on retoorilised figuurid ja milleks need keelekasutused on mõeldud. Lisaks olemasolevad tüübid ja mõned näited. Retoorilised tegelased tellivad sõnad oma sisemise ilu tugevdamiseks. Mis on retoorilised tegelased? See on tuntud kui retoorilised figuurid o kirjanduslikud figuurid verbaalse keele teatud kasutusviisid, mis eemalduvad efektiivsest kommunikatiivsest vormist, see tähendab sellest, kuidas me konkreetset ideed edastame ja m Sama idee edasiandmine on väljendusrikas, osav, kunstiline, lõbus või võimas. Neid ei t

Legend

Legend

Selgitame teile, mis on legend ja millised on selle omadused. Seos kultuuriga, legendide tüübid ja mõned näited. Legendid on seotud rahva populaarse kultuuriga. Mis on legend? Legendid on lood, mis räägivad nii inimlikke kui ka üleloomulikke fakte , neid edastatakse põlvkondade kaupa. See edastamine on toimunud suuliselt ja kirjalikult klannides, linnades või konkreetse piirkonna piires. Vaatama