• Monday September 20,2021

Metsloomad

Selgitame, mis on metsa loomad, millises elupaigas nad elavad ja mis tüüpi metsades nad asuvad.

Metsloomade hulgas on arvukalt röövlinnu, näiteks kotkas.
  1. Metsloomad

Metsloomad on need, kes on teinud oma elupaiga metsa biomeetritest . See tähendab puude ja põõsaste enam-vähem tihedaid kuhjumisi meie planeedi erinevatel laiuskraadidel.

Kuna pole olemas ühte ökosüsteemi, mida saaksime nimetada bosque, kuid selles mõistes on nii niisked vihmametsad kui ka okaspuude okasmetsad Arktikas hõlmavad metsloomad tohutult erinevaid liike .

Metsad on elu jaoks väga olulised, kuna me seda teame . Ühelt poolt majutavad nad enam-vähem mitmekesist hulka loomaliike, mis ühendavad toidu- või liiklusringi nii harudes, juurtes, tüvedes kui ka lillede ja puuviljade ümber.

Teisest küljest toodavad nad märkimisväärses koguses atmosfääri hapnikku, fikseerides ka CO2 süsiniku ja säilitades kliima stabiilsuse planeedil.

Nad saavad teid teenida:

  • Kõrbloomad
  • Mereloomad
  • Džungelloomad
  1. Metsloomade loetelu

Paljud metsa loomad on imetajad nagu rebane.

Järgnevalt loetleme vaid mõned liigid iga ülaltoodud metsatüübi kohta:

Lehtpuude või Pluvisilva troopilised ja subtroopilised niisked metsad :

  • Konnad, kärnkonnad ja muud samalaadsed kahepaiksed batrace.
  • Tuhanded liigid liblikad ja koid, päevased ja öised.
  • Suured ämblikud, näiteks tarantulad.
  • Kokkutõmbavad maod, näiteks boaanid, anakondad või pütoonid.
  • Puu ahvid nagu ämblik-ahv, gorillad või orangutangid.
  • Igasugused putukad nagu mardikad, palvetavad mantlid ja sääsed.
  • Eksootilised linnud nagu Toucan ja ara, või kiskjad nagu kullid.
  • Džungliimetajad nagu tapir, danta või metssiga.

Kuivad troopilised ja subtroopilised lehtpuumetsad või kuivad metsad :

  • Felid-lihasööjatele meeldib puma või jaaguar.
  • Lindudele meeldivad papagoid, rähnid, röövloomadele nagu öökullid.
  • Rohkesti imetajaid nagu hirved, kappüürid, hiired, opossumid.
  • Kuivad ilmad nagu madu või kobra.
  • Väiksemad ahvid nagu šimpansid.
  • Igasugused putukad ja ämblikuvõrvarikkad röövloomad, näiteks skorpionid ja sajajalgsed.

Subtroopilised okasmetsad või männimetsad :

  • Röövlinnud nagu kotkad, kullid ja öökullid.
  • Yaks, takins ja muud koormatud metsalised.
  • Feliidid on suuremad nagu tiigrid.
  • Väikese suurusega inimahvid nagu laguarid ja imetajad nagu laiskvorstid.
  • Ämblikud ja eri tüüpi putukad kihtides on maapinnast kõrgemal.

Keskmise lehtpuu ja segametsad :

  • Hirved, metssead, võsad, oravad.
  • Kotkad ja muud jahilinnud.
  • Väikesed maod, näiteks korall.
  • Karmidele poistele meeldib ilves.

Parasvöötme okasmetsad :

  • Põdrad, hirved ja muud sarvedega imetajad.
  • Rebased, ameerika ilvesed ja mitmed karud.
  • Perekondlikud pistrikud, puusepad, öökullid, soomused.
  • Väga vähe roomajate ja külmavereliste loomade liike.

Boreaalsed metsad või Taigas :

  • Karud, suured, näiteks grizzli või vene karu.
  • Hundid, rebased ja muud sarnased koerad.
  • Röövlinnud nagu öökullid ja kotkad.
  • Mägikalad nagu lõhe.
  • Marmots, oravad ja muud närilised nagu hiired.

Vahemere või Durisilva metsad :

  • Väikesed linnud, nagu tuvid, tuvid, pardid.
  • Kahjuvad linnud nagu toonekured ja harilikud harilikud hanepojad.
  • Röövlinnud nagu Pürenee kotkas.
  • Metskitsed, hirved ja metssead.
  • Kiskjad nagu pruunkaru, metskits, Pürenee ilves.
  • Roomajad ja kahepaiksed, näiteks galipato, kärnkonnajooksja ja salamandr.

Mangroovid :

  • Erinevat tüüpi ja väikese suurusega kalad, madalas vees.
  • Krabid ja kahepoolmelised nagu austrid ja rannakarbid.
  • Köögiviljad, näiteks pelikanid ja lihapallid.
  • Alligaatorid ja krokodillid.
  • Rändavad linnuliigid, kes suunduvad paljunema lõunasse.
  1. Metsatüübid

Metsade klassifitseerimiseks on mitmeid viise, kuid vastavalt sellele, mis on metsloomade uurimisel kõige olulisem, on mugav käia WWF-i ( Maailma Looduse Looduse Fond ) pakutud viisil , mis liigitab metsad elupaigaks :

  • Lehtpuude või Pluvisilva troopilised ja subtroopilised niisked metsad . Asudes intertroopilises tsoonis, on neil tihe, kõrge ja püsiv arboreaalne moodustis troopilises ja parasvöötmes, kõrge õhuniiskuse ja sademete hulgaga.
  • Kuivad troopilised ja subtroopilised lehtpuumetsad või kuivad metsad . Asudes troopilistes ja subtroopilistes laiuskraadides, kus nad vahelduvad lühikese ja hooajalise vihmase kliimaga pikaajalise kuiva kliimaga, on neil pooltihe või tihe taimestik.
  • Subtroopilised okasmetsad või männimetsad . Sagedased poolniiske subtroopilise kliima kõrgetel ja madalatel aladel, pikkade kuivade aastaaegade ja vähese sademete arvuga, on neil ülekaal segatud okas- ja lehtmetsad.
  • Leht- ja segametsade parasvöötme metsad . Tüüpiline parasvöötme kliima, kus temperatuuri ja sademete osas on palju mitmekesisust, ja seal on rohkem rooskapsaid (õistaimi), segades tavaliselt lehtpuuliike ja laurifooliaid.
  • Mõõdukas okasmetsad . Igihaljas taimestik ja tavaliselt kõrguskohtades (näiteks merealused metsad) on nad levinud parasvöötmes, sooja suve ja külma talvega ning okaspuude domineerimiseks on piisavalt vihma.
  • Boreaalsed metsad või Taigas . Need on enamasti okaspuumetsad, ehkki aeg-ajalt esinevad segametsad, mis asuvad polaarringi lähedal asuvatel aladel, käsitledes seega kerge suve ja talve külma kliimaga olusid toores, seega on niiskuse kadu väga suur ja liike tuleb kohandada.
  • Vahemere või lehtpuu metsad . Tüüpilisi, nagu nimigi viitab Vahemere kliimale, leidub neid taimemoodustisi puudes ja tihnikus, mida toidavad rikkalik kevadine vihmasadu, kuivade suvede, soojade sügiside ja pehmed talved. Need asuvad alati mandrite läänefassaadil.
  • Mangroovid Soola ja vee suhtes väga resistentsete liikide köögiviljalised aglutinatsioonid, mida leidub rohkelt planeedi troopilises või subtroopilises piirkonnas asuvas mõõnatsoonis või jõesuudmes. Neil on suur bioloogiline ja kahepaikne mitmekesisus.

Huvitavad Artiklid

Vihmamets

Vihmamets

Selgitame, mis on vihmamets ja millised loomad seal elavad. Lisaks, kuidas on selle taimestik ja vihmametsade omadused. Pooled vihmametsad on inimese poolt raiutud, kahjustatud või isoleeritud. Mis on vihmamets? Seda nimetatakse ka troopiliseks metsaks, vihmamets on roheline vöö, mis asub Ecuadori joonel . S

Homogeenne segamine

Homogeenne segamine

Selgitame teile, millised on homogeensed segud ja mis muud tüüpi segud on olemas. Homogeensete segude näited. Kohv ja suhkur moodustavad homogeense segu (valget värvi pole enam näha). Mis on homogeenne segu? Homogeenne segu on kahe või enama aine liit, mis moodustavad liigesematerjali , milles kaks algset elementi on üksteisest eristatavad, isegi kui nad pole keemiliselt seotud. Öeldi

Mehhiko revolutsioon

Mehhiko revolutsioon

Selgitame kõike 1910. aastal alanud Mehhiko revolutsiooni kohta. Revolutsiooni põhjused, tagajärjed ja silmapaistvad tegelased. Mehhiko revolutsioon lõppes tänu Aguascalientese konventsioonile. Mis oli Mehhiko revolutsioon? Mehhiko revolutsioon oli relvastatud konflikt, mis algas Mehhiko rahvas 1910. aas

Õiguse allikad

Õiguse allikad

Selgitame teile, millised on seaduse allikad ja miks need on nii olulised. Selle mõju kohtupraktikale ja selle klassifitseerimine. Õigusallikate hulgas on neid kehtestavad institutsioonid ja nende ajalugu. Millised on seaduse allikad? Seda tuntakse õiguse allikana mineviku tegudele, sündmustele ja traditsioonidele, mis on mõeldud õigusnormide , st seaduste loomiseks, muutmiseks või kustutamiseks . See h

Geograafia

Geograafia

Selgitame, mis on geograafia, mis on selle uurimisobjekt ja harude omadused. Lisaks selle abiteadused. Geograafia uurib meie planeedi aspekte, mis on seotud looduse ja inimesega. Mis on geograafia? Geograafia on ühiskonnaõpetus, mis vastutab planeedi Maa kirjeldamise ja graafilise esituse eest . Teda huvitavad selle maastikud, territooriumid, kohad, piirkonnad, rahvastik ja kõigi nende elementide omavahelised seosed. S

Süsteem

Süsteem

Selgitame, mis süsteem on ja mis tüüpi süsteemid eksisteerivad. Süsteeminäited Arvutiteaduse ja bioloogia süsteemid. Süsteemi peetakse enamaks kui lihtsalt selle osade summaks. Mis on süsteem? Süsteemi all mõistetakse omavahel seotud komponentide komplektina , olgu need siis materiaalsed või kontseptuaalsed elemendid, millele on antud konkreetne struktuur, koostis ja keskkond. See on ter