• Monday January 17,2022

Metsloomad

Selgitame, mis on metsa loomad, millises elupaigas nad elavad ja mis tüüpi metsades nad asuvad.

Metsloomade hulgas on arvukalt röövlinnu, näiteks kotkas.
  1. Metsloomad

Metsloomad on need, kes on teinud oma elupaiga metsa biomeetritest . See tähendab puude ja põõsaste enam-vähem tihedaid kuhjumisi meie planeedi erinevatel laiuskraadidel.

Kuna pole olemas ühte ökosüsteemi, mida saaksime nimetada bosque, kuid selles mõistes on nii niisked vihmametsad kui ka okaspuude okasmetsad Arktikas hõlmavad metsloomad tohutult erinevaid liike .

Metsad on elu jaoks väga olulised, kuna me seda teame . Ühelt poolt majutavad nad enam-vähem mitmekesist hulka loomaliike, mis ühendavad toidu- või liiklusringi nii harudes, juurtes, tüvedes kui ka lillede ja puuviljade ümber.

Teisest küljest toodavad nad märkimisväärses koguses atmosfääri hapnikku, fikseerides ka CO2 süsiniku ja säilitades kliima stabiilsuse planeedil.

Nad saavad teid teenida:

  • Kõrbloomad
  • Mereloomad
  • Džungelloomad
  1. Metsloomade loetelu

Paljud metsa loomad on imetajad nagu rebane.

Järgnevalt loetleme vaid mõned liigid iga ülaltoodud metsatüübi kohta:

Lehtpuude või Pluvisilva troopilised ja subtroopilised niisked metsad :

  • Konnad, kärnkonnad ja muud samalaadsed kahepaiksed batrace.
  • Tuhanded liigid liblikad ja koid, päevased ja öised.
  • Suured ämblikud, näiteks tarantulad.
  • Kokkutõmbavad maod, näiteks boaanid, anakondad või pütoonid.
  • Puu ahvid nagu ämblik-ahv, gorillad või orangutangid.
  • Igasugused putukad nagu mardikad, palvetavad mantlid ja sääsed.
  • Eksootilised linnud nagu Toucan ja ara, või kiskjad nagu kullid.
  • Džungliimetajad nagu tapir, danta või metssiga.

Kuivad troopilised ja subtroopilised lehtpuumetsad või kuivad metsad :

  • Felid-lihasööjatele meeldib puma või jaaguar.
  • Lindudele meeldivad papagoid, rähnid, röövloomadele nagu öökullid.
  • Rohkesti imetajaid nagu hirved, kappüürid, hiired, opossumid.
  • Kuivad ilmad nagu madu või kobra.
  • Väiksemad ahvid nagu šimpansid.
  • Igasugused putukad ja ämblikuvõrvarikkad röövloomad, näiteks skorpionid ja sajajalgsed.

Subtroopilised okasmetsad või männimetsad :

  • Röövlinnud nagu kotkad, kullid ja öökullid.
  • Yaks, takins ja muud koormatud metsalised.
  • Feliidid on suuremad nagu tiigrid.
  • Väikese suurusega inimahvid nagu laguarid ja imetajad nagu laiskvorstid.
  • Ämblikud ja eri tüüpi putukad kihtides on maapinnast kõrgemal.

Keskmise lehtpuu ja segametsad :

  • Hirved, metssead, võsad, oravad.
  • Kotkad ja muud jahilinnud.
  • Väikesed maod, näiteks korall.
  • Karmidele poistele meeldib ilves.

Parasvöötme okasmetsad :

  • Põdrad, hirved ja muud sarvedega imetajad.
  • Rebased, ameerika ilvesed ja mitmed karud.
  • Perekondlikud pistrikud, puusepad, öökullid, soomused.
  • Väga vähe roomajate ja külmavereliste loomade liike.

Boreaalsed metsad või Taigas :

  • Karud, suured, näiteks grizzli või vene karu.
  • Hundid, rebased ja muud sarnased koerad.
  • Röövlinnud nagu öökullid ja kotkad.
  • Mägikalad nagu lõhe.
  • Marmots, oravad ja muud närilised nagu hiired.

Vahemere või Durisilva metsad :

  • Väikesed linnud, nagu tuvid, tuvid, pardid.
  • Kahjuvad linnud nagu toonekured ja harilikud harilikud hanepojad.
  • Röövlinnud nagu Pürenee kotkas.
  • Metskitsed, hirved ja metssead.
  • Kiskjad nagu pruunkaru, metskits, Pürenee ilves.
  • Roomajad ja kahepaiksed, näiteks galipato, kärnkonnajooksja ja salamandr.

Mangroovid :

  • Erinevat tüüpi ja väikese suurusega kalad, madalas vees.
  • Krabid ja kahepoolmelised nagu austrid ja rannakarbid.
  • Köögiviljad, näiteks pelikanid ja lihapallid.
  • Alligaatorid ja krokodillid.
  • Rändavad linnuliigid, kes suunduvad paljunema lõunasse.
  1. Metsatüübid

Metsade klassifitseerimiseks on mitmeid viise, kuid vastavalt sellele, mis on metsloomade uurimisel kõige olulisem, on mugav käia WWF-i ( Maailma Looduse Looduse Fond ) pakutud viisil , mis liigitab metsad elupaigaks :

  • Lehtpuude või Pluvisilva troopilised ja subtroopilised niisked metsad . Asudes intertroopilises tsoonis, on neil tihe, kõrge ja püsiv arboreaalne moodustis troopilises ja parasvöötmes, kõrge õhuniiskuse ja sademete hulgaga.
  • Kuivad troopilised ja subtroopilised lehtpuumetsad või kuivad metsad . Asudes troopilistes ja subtroopilistes laiuskraadides, kus nad vahelduvad lühikese ja hooajalise vihmase kliimaga pikaajalise kuiva kliimaga, on neil pooltihe või tihe taimestik.
  • Subtroopilised okasmetsad või männimetsad . Sagedased poolniiske subtroopilise kliima kõrgetel ja madalatel aladel, pikkade kuivade aastaaegade ja vähese sademete arvuga, on neil ülekaal segatud okas- ja lehtmetsad.
  • Leht- ja segametsade parasvöötme metsad . Tüüpiline parasvöötme kliima, kus temperatuuri ja sademete osas on palju mitmekesisust, ja seal on rohkem rooskapsaid (õistaimi), segades tavaliselt lehtpuuliike ja laurifooliaid.
  • Mõõdukas okasmetsad . Igihaljas taimestik ja tavaliselt kõrguskohtades (näiteks merealused metsad) on nad levinud parasvöötmes, sooja suve ja külma talvega ning okaspuude domineerimiseks on piisavalt vihma.
  • Boreaalsed metsad või Taigas . Need on enamasti okaspuumetsad, ehkki aeg-ajalt esinevad segametsad, mis asuvad polaarringi lähedal asuvatel aladel, käsitledes seega kerge suve ja talve külma kliimaga olusid toores, seega on niiskuse kadu väga suur ja liike tuleb kohandada.
  • Vahemere või lehtpuu metsad . Tüüpilisi, nagu nimigi viitab Vahemere kliimale, leidub neid taimemoodustisi puudes ja tihnikus, mida toidavad rikkalik kevadine vihmasadu, kuivade suvede, soojade sügiside ja pehmed talved. Need asuvad alati mandrite läänefassaadil.
  • Mangroovid Soola ja vee suhtes väga resistentsete liikide köögiviljalised aglutinatsioonid, mida leidub rohkelt planeedi troopilises või subtroopilises piirkonnas asuvas mõõnatsoonis või jõesuudmes. Neil on suur bioloogiline ja kahepaikne mitmekesisus.

Huvitavad Artiklid

Õpetamine

Õpetamine

Selgitame, mis on õpetamine, milliseid meetodeid ja tehnikaid kasutatakse. Lisaks individuaalne ja rühmaõpe. Akadeemiline suund pole ainus õpetamise vahend. Mis on õpetamine? La ense anza viitab teadmiste, väärtuste ja ideede edastamisele inimeste vahel . Ehkki see tegevus on tavaliselt seotud ainult teatud akadeemiliste valdkondadega, tuleb siiski märkida, et see pole ainus õppimisviis. Mainida

Happed ja alused

Happed ja alused

Selgitame, mis on happed ja alused, nende omadused, näitajad ja näited. Lisaks, mis on neutraliseerimisreaktsioon. Ained, mille pH on alla 7, on happelised ja need, mille pH on üle 7, on alused. Mis on happed ja alused? Hapetest ja alustest rääkides peame silmas kahte tüüpi keemilisi ühendeid , mis on vesinikuioonide kontsentratsiooni osas vastupidised , st happesuse või aluselisuse mõõt, pH Nende nimed pärinevad ladina acidus'est ( aagrio ) ja araabia keelest al-Qaly ( asizas ). Mõiste alu

Romaan

Romaan

Selgitame, mis on romaan ja millised romaani tüübid on olemas. Lisaks kuidas on selle ülesehitus ja näited. Lugu ja romaan. Romaane iseloomustab keeruline süžee. Mis on romaan? Romaan koosneb enam-vähem ulatuslikust , tavaliselt ilukirjanduslikust kirjanduslikust jutustusest , milles meelelahutamiseks ja pakkumiseks räägitakse aja jooksul veninud sündmuste seeriast esteetiline rõõm oma lugejatele. See on koo

Rahvastiku kasv

Rahvastiku kasv

Selgitame, mis on rahvastiku juurdekasv ja rahvastiku kasvu tüübid. Millised on selle põhjused ja tagajärjed Maailma elanikkond on rahvastiku kasvu suurepärane näide. Mis on rahvastiku kasv? Rahvastiku kasvu või rahvastiku kasvu nimetatakse geograafilise piirkonna elanike arvu muutuseks, mis on aja jooksul kindlaks tehtud. Seda

Mehaaniline energia

Mehaaniline energia

Selgitame teile, mis on mehaaniline energia ja kuidas seda energiat saab klassifitseerida. Lisaks näited ja potentsiaalne ning kineetiline mehaaniline energia. Mehaaniline energia hõlmab nii objekti kineetilist, elastset kui ka potentsiaalset energiat. Mis on mehaaniline energia? Me mõistame mehaanilise energia abil, et keha või süsteem saavutab liikumiskiiruse või konkreetse asendi alguse ja on võimeline tootma mehaaniline töö. Üldisel

Loomaõigused

Loomaõigused

Selgitame teile, mis on loomade õigused, nende päritolu ja eesmärgid. Lisaks, mis on loomade vabastamise liikumine. Loomaõigused kaitsevad kõiki liike väärkohtlemise eest. Mis on loomaõigused? Looma- või loomaõigustega tähistame erinevaid mõttevoolusid, mille kohaselt tuleb loomi kaitsta julma kohtlemise seadusega ja neid ei tohiks pidada tarbimisobjektideks. Teisisõnu,